Jacobsoni anastomoos on närvikiudude kimp juhataja ja kolju piirkonnas. Selle kiudkursus vastutab organismi parasümpaatilise ergastamise (innervatsiooni) eest parotid nääre. Need närviühendused avastas juudi-taani arst ja teadlane Ludwig Levin Jacobson (1783-1843). Need pärinevad madalamast tuumast - kraniaalnärvi tuumast piklikulus. Koos IX kraniaalnärviga (glossofarüngeaalne närv) viib nende rada koljuõõnde välja kolju kutsuti jugular forameniks.
Mis on Jacobsoni anastomoos?
Mõne muu seose (anastomooside) hulgas naaberriikidega närve, sisenevad kiud nn trummiõõnde (cavitas tympani). Lõpuks ülioluline jaotus jaam harude ees parotid nääre on näonärv. Nii jõuab Jacobsoni anastomoos lõpuks oma sihtkohta parotid nääre, kui glossofarüngeaalse närvi parasümpaatiline nöör (keel neelu närv ”). Juhitamatu võrk närve ümber IX kraniaalnärvi tagab ka varustatuse keskkõrva, nn põsesarnad, neelu limaskest, mandlid ja ka tagumised piirkonnad keel. Selles ülitundlikus piirkonnas võivad glosofarüngeaalse närvi defektide tõttu tekkida mitmesugused lihasspasmid. Selle võimalikud käivitajad on teetanus, marutaud või võõrkehade põhjustatud tugev ärritav toime. Glosofarüngea kahjustused võivad ka viima neelulihaste halvatuseni ja sellest tulenevalt massiivsete neelamishäireteni. Sellistel juhtudel visatakse nn närvide ja lihaste sidestamine tavapärasest välja tasakaal. Glosofarüngeaalne neuralgia võib esineda ka seoses Jacobsoni anastomoosiga. Sel juhul äkiline raske valu esineb laiemalt suu piirkonnas, mis võib ulatuda kõrvapiirkonnani. Need on selgelt märgatavad kõige lihtsamate närimis-, neelamis- ja rääkimisliigutustega.
Anatoomia ja struktuur
Jacobsoni anastomoosist närvistimulitega varustatud kõrva- ja näärnääret (parotid näär või glandula parotis) peetakse kogu näo-lõualuu suurimaks süljenäärmeks. See asub näo mõlemal küljel, kõrva ees ja all. Selle pikenduses ulatub kõrva-näär nn sygomaatilisest kaarest lõualuu nurgani. Kuju on kolmnurkne ja tasane. Parotid nääre kaalub 20 kuni 30 grammi. See on kaetud fastsiaga sidekoe). Selle sees on see jagatud väikesteks lobuliteks. Seal on kõrvasüljenäärme näärmerakud, mis eritavad nn primaarseid sülg. Selle eripära on selle koostise muutmine kuivendussüsteemis edasi. Parotid-näärme niinimetatud väljutuskanal kulgeb suures osas sarnaselt hammustuslihastele. See läbib põselihast ja põske limaskest. Parotid erituskanali lõpp-punkt on suuõõne. Reeglina on see hõlpsasti äratuntav suuõõne ülemiste purihammaste vastas väikese tumedat värvi punktina. Lisaks Jakobsoni anastomoosile, mis viib kõrva-näärmele, on kõrva-põimik ka kõrva-näärmes. See koosneb VII kraniaalnärvi kiududest (näonärv). Sellest eemale viivad kiud vastutavad peamiselt miimilise näolihase aktiveerimise eest. Kõrvasüljeni jõuavad ka trigeense närvi oksad ja harud. Parotid-näärme piirkonnas välimine unearter jaguneb ka oma kaheks terminaliharuks. Väljavool veri on algselt parotiidi harude kaudu vein. Lümf kõrva-näärmest läbib väliselt nn kõrva-kõrva lümfisõlmed.
Funktsioon ja ülesanded
. sülg kõrva-näärme poolt toodetud n-ö on nn puhtas vedelas olekus, see tähendab, vesine ja täielikult ilma limaskesta (lima) komponentideta. See on õhuke, leeliselises vahemikus ja suhteliselt suur valgud ja ensüümide. Neist ensüüm amülaas on eriti oluline süsivesikuid. sülg kõrvanibu nääret iseloomustab ka selle sisaldus immunoglobuliinid, mis teenivad bioloogilist kaitset Aafrikas suu piirkonnas. Parotiidnäärme enam-vähem levinud haigused on kasvajad ja mumps (kitse peter). Mumps esineb peamiselt aastal lapsepõlv ja seda iseloomustab tõsine parotiidnäärme turse viirusnakkuse tagajärjel. Selliseid turseid, kuna neil võivad olla kõige erinevamad pahaloomulised põhjused, peaks spetsialist alati hoolikalt uurima. Peamine oht on see, et põletikulised tursed võivad kiiresti levida tundlikesse piirkondadesse aju.
Haigused
Jacobsoni anastomoosi mitmesugused talitlushäired võivad viima kõrvapõletiku näärmete paljude häirete suhtes. Põletik eriti levib kiiresti, kuna kõrva-näärmel on oma näärmekanaliga avatud juurdepääs suuõõne taimestikule. Kivide moodustumine takistab aeg-ajalt massiliselt näärme süljenoolu. Ohtlik bakterid leida hõlpsasti ligipääs nende süljenäärmete kaudu, mis omakorda võivad vallandada uued põletikud. Pole haruldane krooniliste infektsioonide tekkimine, mida tuleb ravida antibiootikumid. Süljekividele eelneb tavaliselt sülje koostise muutus. Need koosnevad peamiselt kaltsium fosfaat ja seda saab tavaliselt eemaldada lihtsate kirurgiliste meetoditega. Kasutamine ultraheli, on võimalik ka süljekivid lõhkuda, nii et neid saab kanalisüsteemi kaudu loomulikult eemaldada. Healoomulised kasvajad, mis mõjutavad süljenäärmed inimkehas mõjutavad kõrvasüljenääret umbes 80 protsendil juhtudest. Kuna nad võivad degenereeruda, on teatud tingimustel siiski soovitatav neid eemaldada. Seevastu kõrvasüljenäärme pahaloomuliste kasvajate eemaldamine on sageli ainus võimalik ravi. Kuid selle operatsiooni oht on suur, kuna suur hulk näo närve läbida parotid nääre.
