Määratlus
Mälu kaotus, tehniliselt tuntud kui amneesia (Kreeka keeles mälu) on mäluhäire, mille puhul mälestused näivad olevat mälust kustutatud. Eeldatavasti on see tõenäolisem võimetus hankida mälu sisu. Pealegi võib mälukaotus tähendada ka seda, et mõjutatud isik ei suuda uusi asju õppida ja mõtteid talletada.
Blanketid
Mälukaotust on erinevaid. Sõltuvalt ajahetkest, mil mälukaotus toimub, võib selle jagada retrograadseks amneesia or anterograadne amneesia, mis seisab ees (tulevikus). Tagurpidi amneesia, mälu sisu kaob enne kahjustavat sündmust, näiteks pärast õnnetust ei mäleta õnnetuse täpset käiku.
Anterograadne amneesiateisest küljest on see, kui te ei mäleta uut teavet pärast käivitavat sündmust, nt ei mäleta, mis juhtus vahetult pärast õnnetust. Kui mõlemad vormid esinevad kõrvuti, räägitakse a mööduv globaalne amneesia, milles on ajutiselt kadunud nii vanad kui ka äsja salvestatud mõtted. Erivormina on olemas ka kongraadne amneesia, mille puhul puudub ainult võime tegelikku põhjust meelde jätta. Lisaks on infantiilne (=lapsepõlv) kirjeldatakse ka amneesiat, mis tähendab, et täiskasvanu ei mäleta esimesi eluaastaid. Dissotsiatiivne amneesia on seevastu eriti tugeva psühholoogilise stressi mälukaotus.
Äkiline mälukaotus
Eriti drastiline amneesia on see, kui keegi kaotab ootamatult oma mälu täielikust teadvusest, st tekib äkiline mälukaotus. Tehnilises terminoloogias on see tuntud kuimööduv globaalne amneesia" (vt eespool). See tähendab, et sama kiiresti kui mälupilu on tekkinud, kaob see tavaliselt päeva jooksul uuesti (mööduv = ajutine).
Selle aja jooksul on kahjustatud inimesel puudulik võime midagi meelde jätta, seega on lühiajaline mälu kõige rohkem piiratud. Ikka ja jälle küsitakse samu küsimusi, nt ruumi ja olukorra kohta, sest vastused ununevad lühikese aja jooksul. Kuid võib esineda ka pikaajalisi mäluhäireid, nii et pärast sümptomite kadumist võib püsiv mälupilu jääda.
Samal ajal ei mõjuta võimeid keerukad automatiseeritud toimimisjärjestused ega ka inimesele orienteerumine. Kaasnevad neuroloogilised defitsiidid nagu kõnehäired või halvatus tavaliselt ei esine. Täpne põhjus pole teada, kuid võimaliku vallandajana arutatakse ägedat emotsionaalset või füüsilist stressi.
Pildindusprotseduurides muutused või alade pakkumise vähenemine aju mis mängivad olulist rolli õppimine protsessid, näiteks nn hipokampus, võis pärast jälgida. Äkiline mälukaotus mõjutab peamiselt 50–70-aastaseid inimesi ja on tavaliselt ühekordne sündmus. See ootamatu mälukaotus võib olla väga murettekitav nii kannatanu kui ka sugulaste jaoks, kuid tavaliselt toob see kaasa mälu hea taastumise ja pikaajaliste tagajärgedeta.
