Mis on mandlid?
Mandlid (mandlid) on osa keha immuunkaitsest – esimesed “eestkostjad”, nii-öelda kõige sissehingatava või allaneelatava suhtes. Nad sisaldavad:
- Palatine mandlid (Tonsilla palatina)
- Mandlid (Tonsilla lingualis)
- Neelumandlid (Tonsilla pharyngealis) – kõnekeeles tuntud kui "adenoidid" lastel
- Mandlite mandlid ehk "külgne pael" (Tonsilla tubaria)
Palatiini ja munajuhade mandlid esinevad paarikaupa, keele- ja neelumandlid paaritutena. Kõik koos moodustavad lümfisüsteemi neelurõnga (Waldeyeri neelurõnga).
Kui inimesed kõnekeeles viitavad mandlitele või tonsilliidile, siis tavaliselt peetakse silmas palatinaalseid mandleid – palataalse kaare taga olevaid tugevalt soonivaid koesaari.
Mis on mandlite funktsioon?
Mandlite ülesanne on lokaalne immuunkaitse, mistõttu sisaldavad need väga palju valgeid vereliblesid (leukotsüüte ja lümfotsüüte). Kui viirused, bakterid või seened satuvad toidu või hingeõhuga kurku, elimineeritakse need mandlite abil nii palju kui võimalik. Kui mikroobid sisenevad, hoiatatakse ülejäänud immuunsüsteemi, et asuda võitlema sissetungijate vastu.
Kus mandlid asuvad?
Suulaemandlid paiknevad nn suuneelus (suu- või mesofarünksis), neelu keskosas, suulae mõlemal pool suulaevõlvi taga. Tavaliselt on need nähtavad, kui suu on pärani lahti. Suu neelus paiknevad ka keelemandlid.
Ülemises neeluosas (ninaneelus) leitakse neelumandlid ja külgseintel külgmised mandlid (torumandlid).
Milliseid probleeme võivad mandlid põhjustada?
Äge ja krooniline tonsilliit (äge või krooniline tonsilliit) viitab mandlite põletikele. Need tekivad iseseisvalt või koos gripitaoliste infektsioonidega ja on üsna valusad. Lisaks võib tonsilliit põhjustada abstsesside tekkimist ümbritsevas koes (peritonsillaarne abstsess).
Sageli põhjustavad keskkõrvapõletikku mikroobid, mis levivad vereringe kaudu põletikulistest mandlitest. Kuid need võivad koloniseerida ka südameklappe ja põhjustada klapipuudulikkust (südamepuudulikkus). Kui keegi haigestub tonsilliidi rohkem kui neli kuni kuus korda aastas (üle kuueaastased lapsed) või rohkem kui kolm korda aastas (täiskasvanud), tuleb mandlid kirurgiliselt eemaldada (mandlite eemaldamine).
Bakteriaalset munajuhamandlite (külgahelate) põletikku nimetatakse külgsuunaliseks stenokardiaks. Põletikesse võivad minna ka neelumandlid ja keelemandlite põhi.
