Meningokoki sepsis: ravimiteraapia

Terapeutilised sihtmärgid

  • Haigustekitajate kõrvaldamine
  • Mitme organi puudulikkuse ennetamine

Ravi soovitused

Kokkupuutejärgne profülaktika (PEP)

Meningokoki infektsioon

Kokkupuutejärgne profülaktika on ravimite pakkumine haiguste ennetamiseks inimestel, kes pole vaktsineerimisega konkreetse haiguse eest kaitstud, kuid on sellega kokku puutunud.

Näidustused (kasutusvaldkonnad)

  • Inimesed, kes on invasiivse meningokoki infektsiooniga haige inimesega (kõik serogrupid) tihedas kontaktis, st:
    • Kõik leibkonnaliikmed
    • Isikud, kes puutuvad kokku patsiendi orofarüngeaalse sekretsiooniga.
    • Kontaktisikud lastehoonetes, kus on alla 6-aastaseid lapsi (kui rühm on hästi eraldatud, siis ainult mõjutatud rühm).
    • Isikud, kellel on majapidamisesarnase iseloomuga kogukondlikes ruumides tihedad kontaktid (internaatkoolid, ühiselamud ja kasarmud).

Täitmine

  • Isikutel, kes olid viimase 7 päeva jooksul enne haiguse algust tihedas kontaktis haigete inimestega:
    • Kemoprofülaktika (tuleb manustada võimalikult kiiresti pärast diagnoosi määramist indekspatsiendil (esimene dokumenteeritud haigusjuht), kuid on kasulik kuni 10 päeva pärast viimast kokkupuudet ("kokkupuude"):
      • Rifampitsiin Vastsündinud: 10 mg / kg päevas 2 ED po 2 päeva jooksul. Imikud, lapsed ja noorukid kuni 60 kg: 20 mg / kg / päevas 2 ED po 2 päeva jooksul (maksimaalselt ED 600 mg) ja üle selle: 60 x 2 mg päevas 600 päeva jooksul. Likvideerimise määr (juhtumite arv, mille korral ravi põhjustab patogeeni täielikku elimineerimist): 2–72% või
      • Tsiprofloksatsiin alates 18 eluaastast: üks kord 500 mg po likvideerimise määr: vajadusel 90-95%.
      • Tseftriaksoon 2 kuni 12 aastat: 125 mg im alates 12 aastast: 250 mg im ED eradikatsiooni määr: 97%.
    • Rasedatel naistel haldamine of rifampitsiin ja güraasi inhibiitorid on vastunäidustatud (keelatud)! Need saavad vajadusel profülaktikaks (ennetamiseks) tseftriaksoon (250 mg üks kord im).
  • Kui indekspatsiendi infektsiooni põhjustasid serogrupid A, C, W, Y või B, on vaktsineerimisjärgne vaktsineerimine soovitatav lisaks kemoprofülaktikale ka vaktsineerimata leibkonna kontaktide või leibkonnalaadse iseloomuga lähedaste kontaktide korral. Vaktsineerimine tuleb teha võimalikult kiiresti pärast kokkupuudet.
    • C serogrupi puhul: vaktsineerimine konjugaatvaktsiiniga; alates 2. elukuust vastavalt tehnilise teabe spetsifikatsioonidele.
    • Serogrupi A, W, Y puhul: vaktsineerimine 4-valentse konjugaatvaktsiiniga; kui litsents on antud vanuserühmale.

Pärast programmi lõpetamist ravi, peaks invasiivse meningokokkinfektsiooniga indekspatsient saama ka rifampitsiini, välja arvatud juhul, kui seda ravitakse intravenoosselt ( vein) koos 3. põlvkonna tsefalosporiiniga.