Mida peaksin kõhugripi korral sööma?
Gastroenteriidi korral on seedetrakti limaskest kahjustatud ja vajab taastumiseks veidi aega. Seetõttu tuleks vältida suuri raskeid sööke ja suurt liha tarbimist. Teisest küljest ei tohiks ka söömist täielikult lõpetada, sest muidu vajaks limaskest tavapärase toiduga harjumiseks rohkem aega ja kõhulahtisus kestaks kauem.
Sel põhjusel tuleks alustada kerge ja õrna toidu söömisest. Selleks sobib näiteks kuivik või pehme leib. Lisaks kaotab keha gastroenteriidi korral palju soolasid ja vedelikke.
Need peavad olema toiduga tasakaalus. Selleks sobivad kõige paremini soolased ja kerged toidud, näiteks puljongid või nuudlisupid. Muud olulised ained nagu kaalium kaovad kõhulahtisuse korral kehale. Seda saab kompenseerida banaanidega, millel on ka täidis.
Lisaks on oluline juua palju vedelikke. Siinkohal tuleks hoiduda kohvist, kuna see võib limaskesta veelgi ärritada. Parem on vesi või taimeteed.
Millised on gastroenteriidi riskid raseduse ajal?
Tõsise haigusega kaasnevad teatud riskid lapsele kõht gripp ajal rasedus. Kõigepealt tuleks selgitada, kas see on tõesti gastroenteriit või umbes normaalne seedehäired ajal esinevad rasedus. Eriti esimestel kuudel oksendamine on tavaline sümptom aastal rasedus.
Muutused roojamises ilmnevad sageli ka raseduse ajal. Kui aga kõhulahtisus või oksendamine püsib pikka aega või on väga väljendunud, tuleks pöörduda arsti poole. On oht, et kaotatakse liiga palju vedelikku ja liiga palju soolasid.
Kui need pole toiduga tasakaalus, võivad ema ja ka laps dehüdreeruda. Lisaks võib mineraalide kadu põhjustada südamerütmihäired, mis on ohtlik nii emale kui ka lapsele. Mineraalid on olulised ka lapse arengu ja kasvu jaoks. Pikaajaline puudus võib põhjustada näiteks närvide, luude või lihaste kahjustusi. Kaotuste kompenseerimiseks võib ema saada infusiooni või lasta väga tugeva kõhulahtisuse korral arstil ravimeid välja kirjutada.
