Patogenees (haiguse areng)
Nõgestõbi (nõgestõbi) sekundaarne millimallika nõelamine iseloomustab ödeem (vesi naha kinnipidamine)nahk), mis on veresoonte läbilaskvuse suurenemise väljendus. Vahendajad (kullerid) vabanevad peamiselt nuumrakkudest (keha kaitsesüsteemi rakkudest, kuhu on talletatud teatud kullerid, sealhulgas histamiin ja hepariin).
Võib eristada immunoloogilist mitteimmunoloogilisest patomehhanismist.
Kuubiku meduuside (Cubomedusae; sünonüüm: merivaps) mürk sisaldab tsütolüsiine, mis kahjustavad rakuseinu ja seeläbi viima rakusurma. See mõjutab eriti erütrotsüüdid (punane veri rakud) suurtes kogustes (= hemolüüs), mis viib seerumi kiire suurenemiseni kaalium kontsentratsioon. Tagajärg hüperkaleemia (liigne kaalium) on asüstool - st südame elektrilise ja mehaanilise toime täielik lakkamine kauem kui 2 sekundit - ja seega surm.
Portugali galeoni (Physalia physalis) mürk on füsalaksotsiin. See koosneb ensüümide (nt elastaas, endonukleaasid, kollagenaasid, AMPaas ja mittespetsiifiline aminohape ester hüdrolaas) ning sellel on neurotoksiline (närve kahjustav), hemolüütiline ja tsütolüütiline (rakke lahustav) toime.
Etioloogia (põhjused)
Meduuside geograafiline levik
| Meduusid | Geograafiline levik | hooaeg |
| Juuste- või nõgesemeduusid (kollased juuksevärvilised meduusid; kõnekeeles “tulekahju meduusid”) Tulekahjulised meduusid Põhjameres ja Läänemeres (helendavad meduusid (Pelagia noctiluca), kollakarvalised meduusid (Cyanea capillata), kompassmeduusid (Chrysaora hysoscella)) | Põhja- ja Läänemeri | Tulekahju meduuse ajab Läänemerre eriti hilissuvel, tuul ja hoovus. |
| Tuli- ja helendavad meduusid (Vahemere piirkonna meduusid). | Vahemeri | Helendavad meduusid sülemites, eriti jaanipäeval |
| Meduusid / kollakarvalised meduusid (Cyanea capillata) | Atlandi ookean, La Manche'i väin ning Põhja- ja Läänemeri. | |
| Rebasnaha meduus (Linuche unguiculata) | Troopiline ja subtroopiline Atlandi ookeani lääneosa, eriti Lääne-India ja Bahama ümbruses | |
| Kompassmeduusid (Chrysaora hysoscella | Atlandi ookean, Vahemeri, Põhjameri ja Kattegat | |
| Helendav meduus (Pelagia noctiluca) | Vahemerel ja Atlandi ookeani troopilises piirkonnas | |
| Portugali kambüüs (Physalia physalis; Inglise Man-o-War). | Vaikse ookeani, aga ka Kanaari saarte ja Portugali (Vahemere lääneosa) lähedal; Kariibi meri (Kuuba rannik); aeg-ajalt Hispaania Baleaari saarte Mallorca ja Formentera lähedal, Hispaania Atlandi rannikul, Florida Atlandi rannikul | |
| Kuubikujulised meduusid (Cubomedusae; sünonüüm: merivaps; inglise karpmeduusid). | Kogu maailmas; enamasti India ookeani, Vaikse ookeani ja Atlandi ookeani ja Lääne-Indo-Vaikse ookeani troopilistes ja subtroopilistes vetes (Paapua Uus-Guinea, Saalomoni Saared, Borneo, Malaisia, Filipiinid) | Suvekuud (novembrist juunini) |
