Mis on türosiini kinaasi retseptor? | Türosiinikinaas

Mis on türosiini kinaasi retseptor?

Türosiinikinaas retseptor tähistab membraaniga seotud retseptorit, st retseptorit, mis on ankurdatud rakumembraan. Struktuurselt on see transmembraanse kompleksiga retseptor. See tähendab, et retseptor läbib kogu rakumembraan ning sellel on ka rakuväline ja -väline külg.

Rakuvälisel küljel seondub alfa-alaühik, spetsiifiline ligand retseptoriga, rakusisesel küljel aga retseptori katalüütiline keskus - ß-alaühik. Katalüütiline keskus tähistab ensüümi aktiivset piirkonda, kus toimuvad spetsiifilised reaktsioonid. Nagu eespool mainitud, koosneb retseptor struktuurselt peamiselt kahest valgu alaühikust (dimeer).

aasta insuliin näiteks seovad kaks alfa-subühikut ligandi insuliini. Pärast ligandiga seondumist on fosfaatrühmad (nn fosforüülimine) seotud spetsiifiliste türosiinijääkidega (hüdroksürühmad). See genereerib türosiini kinaas retseptori aktiivsus. Järgnevalt täiendav substraat valgud (nt ensüümide või tsütokiinid) raku sisemuses saab uuendatud fosforüülimise abil aktiveerida või inaktiveerida ja mõjutada seeläbi rakkude proliferatsiooni ja diferentseerumist.

Mis on türosiinikinaasi inhibiitor?

Niinimetatud türosiinikinaasi inhibiitorid (ka: türosiinikinaasi inhibiitorid) on suhteliselt uued ravimid, mida saab kasutada defitsiidiga türosiinikinaasi aktiivsuse sihipäraseks raviks. Need on klassifitseeritud kemoterapeutiliste ravimite hulka ja nende päritolu on 1990. aastate lõpus või 2000. aastate alguses. Neid saab liigitada erinevatesse põlvkondadesse ja neid kasutatakse pahaloomuliste haiguste ravis.

Funktsionaalselt saab düsbalansseeritud türosiinikinaasi aktiivsuse spetsiifilisi protsesse pärssida. Põhimõtteliselt on võimalik neli erinevat toimemehhanismi. Lisaks konkureerimisele ATP-ga on võimalik seondumine retseptori fosforüüliva üksusega substraadil või allosteeriliselt väljaspool aktiivset saiti.

Türosiinikinaasi inhibiitorite toime käivitab seondumine EGF retseptoriga ja järgnev türosiinikinaaside ensümaatilise aktiivsuse pärssimine. Meditsiiniajaloos on toimeaine imatiniibi kui türosiinikinaasi inhibiitori avastamine saavutanud silmapaistva positsiooni. Seda kasutatakse spetsiaalselt kroonilise müeloidi korral leukeemia (CML), kus see pärsib türosiini kinaas kromosoomi sulandumisel patoloogiliselt toodetud aktiivsus (Philadelphia kromosoom sulandumisel) kromosoomid 9 ja 22). Viimastel aastatel on välja töötatud veel mitu türosiinkinaasi inhibiitorit. Praegu olemasolev 2. põlvkond sisaldab umbes kümmet türosiinikinaasi inhibiitorit.