MRT MS pea jaoks
Magnetresonantstomograafia abil juhataja, pildid aju mille peale saab teha hulgiskleroos varases staadiumis. Enne seda süstitakse patsiendile kontrastainet gadoliiniumi, mis koguneb põletikupiirkondadesse, et neid saaks piltidel selgelt ära tunda. MRI-d saab kasutada nii SM diagnoosimiseks kui ka haiguse edasise kulgu jälgimiseks.
Põletiku äratuntava leviku põhjal saab arst hinnata ravi tüüpi ja vajalikkust. Kuna põletikukeskused võivad tekkida ka emakakaela, rindkere ja nimmepiirkonna selgroolülides, tuleb MRI teha vastavalt sümptomitele ja vastavale kohale. Ebaselgetel juhtudel tuleb teha kõigi piirkondade MRI uuring. Kuna MRI on kiiritusvaba uuring, saab seda ka sel määral esindada.
EEG
In elektroentsefalograafia (EEG), aju aju aktiivsuse hindamiseks mõõdetakse laineid. Sel eesmärgil pannakse patsiendile elektroodid juhataja. Aju aktiivsust mõõdetakse sageli vastusena teatud välistele stiimulitele.
Neid nimetatakse siis esilekutsutud potentsiaalideks. Nende spetsiifiliste närvitestide abil saab mõõta, kui kiiresti närv impulsse edastab. Juuresolekul hulgiskleroos, närvi juhtivuskiirus väheneb, kuna seda ümbritsev isolatsioonikiht närve on kahjustatud.
Arst kasutab nn esile kutsutud potentsiaale, et teha kindlaks, kui kaua kulub närvil välise stiimuli edastamine ajju. Elektroodid asetatakse peanahale või kätele ja jalgadele, mis suudavad mõõta sissetulevaid impulsse. Seejärel stimuleerib arst patsienti konkreetse välise stiimuliga.
Ärritusi, mida saab katsetada, on erinevat tüüpi. Üks on visuaalsed stiimulid, mis võivad olla eriti olulised MS varases staadiumis ja mis aja pikenemisel võivad viidata silmanärv.Somatosensoorset stiimulit saab ka mõõta; need on ärritused, mis vallanduvad nahal. Samuti saab mõõta akustilisi stiimuleid, mis võivad viidata akustilise närvi kahjustusele.
Kõik selle sarja artiklid:
