Mumpsi vaktsineerimine: millal on soovitatav?
Robert Kochi Instituudi alaline vaktsineerimiskomisjon (STIKO) soovitab mumpsi vastu vaktsineerida kõiki lapsi alates üheteistkümnendast elukuust. Põhiimmuniseerimiseks – st täielikuks ja usaldusväärseks kaitseks mumpsiviiruste vastu – on vaja teha kaks vaktsineerimist. Neid tuleb manustada esimese kahe eluaasta jooksul.
Vanemate laste ja noorukite puhul, keda on mumpsi vastu vaktsineeritud ainult üks kord või üldse mitte, tuleks mumpsi vaktsineerimine võimalikult kiiresti korvata või lõpetada.
Mumpsi vaktsineerimist soovitatakse ka töötajatele, kes töötavad meditsiinilises või ühiskondlikus keskkonnas (nt haiglad, arstide kabinetid, päevakeskused, koolid, puhkemajad, pagulaste varjupaigad jne), kui isik on sündinud pärast 1970. aastat, tal pole kunagi olnud mumpsi ja pole kunagi mumpsi vastu vaktsineeritud või on vaktsineeritud ainult üks kord.
Mumpsi vaktsiin
Praegu pole mumpsi vastu ühtset vaktsiini, vaid ainult kombineeritud vaktsiinid, mis täiendavalt kaitsevad teatud teiste patogeenide eest:
- MMR-vaktsiin hoiab ära leetrite, mumpsi ja punetiste nakatumise.
- MMRV vaktsiin kaitseb lisaks tuulerõugete (tuulerõugete) eest.
Aktiivne immuniseerimine mumpsi elusvaktsiiniga
MMR- ja MMRV-vaktsiinides sisalduv mumpsivastane vaktsiin koosneb nõrgestatud, elusatest patogeenidest (nõrgestatud mumpsiviirused), st tegemist on elusvaktsiiniga (nagu ka teistesse kuulusid leetrite, punetiste ja tuulerõugete vastased vaktsiinid).
Nõrgestatud patogeenid ei põhjusta sümptomeid või ei põhjusta neid kõige kergemini, kuid siiski stimuleerivad immuunsüsteemi tootma konkreetseid antikehi kõnealuse patogeeni vastu. Tavaliselt kulub vaktsiini süstimisest umbes kümme kuni 14 päeva, enne kui selline reaktsioon tekib. Tegemist on seega aktiivse vaktsineerimisega – erinevalt passiivsest immuniseerimisest, mille käigus manustatakse valmis antikehi ja nende kaitse kaob lühikese aja pärast.
Mumpsi vaktsineerimine: kuidas seda tehakse?
STIKO eksperdid soovitavad imikutel mumpsi vaktsineerimist (täpsemalt MMR või MMRV vaktsineerimist) vastavalt järgmisele ajakavale:
- Esimene vaktsineerimisannus üheteistkümne ja 14 elukuu vahel.
- Teine vaktsineerimisannus lõppenud 15. ja 23. elukuu vahel.
- Kahe vaktsineerimiskuupäeva vahele peab jääma vähemalt neli nädalat.
Vanemad lapsed ja noorukid, kes on saanud ainult ühe mumpsi vaktsineerimise (st MMR või MMRV vaktsineerimise), peaksid saama esimesel võimalusel puuduva teise vaktsineerimisannuse.
Pärast 1970. aastat sündinud haridusasutuste või kogukonnaasutuste tervishoiutöötajad (sealhulgas praktikandid), kellel ei ole (piisavat) immuunsust mumpsi vastu, soovitavad eksperdid:
- Need, kes pole kunagi mumpsi vastu vaktsineeritud või kelle vaktsineerimise staatus on ebaselge, peaksid saama MMR-vaktsiini kaks korda vähemalt neljanädalase vahega.
- Need, kes on varem vähemalt korra mumpsi vastu vaktsineeritud, peaksid saama puuduva teise doosi MMR-vaktsiini.
Kui keegi on juba immuunne mõne haiguse leetrite, mumpsi, punetiste või tuulerõugete (MMRV) suhtes (nt kuna on selle haiguse üle elanud), võib MMR- või MMRV-vaktsiini siiski teha. Kõrvaltoimete oht ei suurene.
Kui kaua mumpsi vaktsineerimine kestab?
Kui inimene on saanud täieliku põhiimmuniseerimise – st kaks MMR(V) süsti – kestab vaktsiinikaitse tavaliselt kogu elu. Isegi veidi langevad vaktsineerimistiitrid (mõõdetakse mumpsi antikehi) ei mõjuta praeguste teadmiste kohaselt vaktsineerimiskaitset. Seetõttu ei ole mumpsi revaktsineerimine vajalik.
Kuhu vaktsiini süstitakse?
Vaktsiini (MMR või MMRV vaktsiin) süstitakse tavaliselt reie küljele, mõnikord ka õlavarde.
Kokkupuutejärgne vaktsineerimine
Kui vaktsineerimata või ainult üks kord mumpsi vastu vaktsineeritud või oma vaktsineerimisstaatust mitteteadvatel inimestel on olnud kokkupuudet nakatunud inimestega, saab kokkupuutejärgse vaktsineerimise teha kiiresti. Seda nimetatakse kokkupuutejärgseks vaktsineerimiseks või kokkupuutejärgseks profülaktikaks (kokkupuude = kokkupuude haigusi põhjustavate teguritega, nagu mumpsiviirused). Siin kasutavad arstid tavaliselt MMR-vaktsiini.
Võimaluse korral tuleks seda manustada kolm päeva, maksimaalselt viis päeva pärast (kahtlustatavat) kokkupuudet. See võib kaitsta haiguspuhangu eest ja leevendada sümptomeid. Lisaks aitab see ära hoida haiguse edasist levikut pärast haiguspuhangut, näiteks kogukonnas (vaktsineerimise keelamine).
Mumpsi vaktsineerimine: millal seda ei tohiks teha?
Mõnel juhul ei pruugi arstid mumpsi vaktsiini manustada:
- Raseduse ajal (vt ka märkusi allpool).
- Ägeda palavikuga (> 38.5 kraadi Celsiuse järgi) (nohu ei ole aga vastunäidustuseks)
- Teadaoleva ülitundlikkuse korral vaktsiini komponentide suhtes
Mumpsi vaktsineerimine: rasedus ja imetamine
Mumpsi vaktsiin on elusvaktsiin ja seetõttu ei tohi seda raseduse ajal manustada. Elusvaktsiinide nõrgestatud patogeenid võivad ohustada sündimata last.
Pärast mumpsi vaktsineerimist ei tohi naised ühe kuu jooksul rasestuda!
Kui aga vaktsineerimine tehti kogemata, ei ole rasedust vaja katkestada. Arvukad uuringud mumpsi vaktsineerimise kohta raseduse ajal või vahetult enne seda ei ole näidanud suurenenud loote väärarengute riski.
Imetavad emad võivad saada leetrite-mumpsi-punetiste vaktsiini. Uuringud on näidanud, et emad võivad nõrgestatud vaktsiiniviiruseid rinnapiima kaudu eritada ja edasi kanda. Siiski pole veel kindlaks tehtud, et imikud seetõttu haigestuvad.
Mumps hoolimata vaktsineerimisest
Mumpsi vastane vaktsineerimine pakub väga kõrget, kuid mitte 100-protsendilist kaitset nakkuse eest. Seetõttu võib teatud asjaoludel juhtuda, et keegi haigestub kahest vaktsineerimisannusest hoolimata mumpsi. Siiski on haiguse kulg siis tavaliselt kergem kui vaktsineerimata inimestel.
Esmase vaktsineerimise ebaõnnestumine
Sekundaarse vaktsineerimise ebaõnnestumine
Lisaks on ka sekundaarse vaktsineerimise ebaõnnestumise võimalus: sel juhul toodab organism algul piisavalt mumpsivastaseid antikehi, kuid see vaktsineerimiskaitse väheneb aja jooksul liiga palju. Ühel hetkel võib immuunsus olla nii madal, et kokkupuude haigustekitajatega põhjustab vaktsineerimisest hoolimata mumpsi.
Üsna kõrgete vaktsineerimismäärade tõttu ei koge ka vaktsineerimiskaitse loomulikku “värskendust” “metsikute” mumpsiviiruste kaudu. Lisaks on nendel looduslikult esinevatel mumpsi patogeenidel alatüüpe, mille vastu vaktsineerimine ei ole tõhus, kahtlustavad eksperdid.
Mumpsi vaktsineerimine: kõrvaltoimed
Mumpsi vaktsineerimine või MMR või MMRV vaktsineerimine on üldiselt hästi talutav. Kõrvaltoimed esinevad ainult harva.
Lokaalsed reaktsioonid süstekohas (punetus, turse, valu) tekivad esimese kolme päeva jooksul ligikaudu viiel inimesel 100st vaktsineeritud inimesest. Mõnikord täheldatakse ka naaberlümfisõlmede turset.
Võimalikud on ka kerged üldsümptomid, nagu nõrkus, kehatemperatuuri tõus või palavik (väikelastel võib esineda ka palavikukrampe), peavalu või seedetrakti vaevused. Kõik need reaktsioonid vaktsineerimisele taanduvad tavaliselt lühikese aja pärast ilma tagajärgedeta.
Harva esineb vaktsineerimise reaktsioonina ajutiselt munandite kerge turse või liigesevaevused. Viimast täheldatakse kõige tõenäolisemalt noorukitel ja täiskasvanutel. Väga harva tekivad allergilised reaktsioonid või pikaajaline liigesepõletik.
Mõnel üksikul juhul kogu maailmas on täheldatud ka ajupõletikku. Seni pole aga suudetud tõestada, et selle vallandus vaktsineerimine.
Kui keha reageerib mumpsivastasele vaktsineerimisele palavikuga, võib palavikukramp tekkida vähem kui ühel tuhandest vaktsineeritud imikust ja väikelapsest. Tavaliselt pole sellel muid tagajärgi.
MMR vaktsineerimise tõttu autismi ei esine!
Mõni aasta tagasi tekitas kaheteistkümne osalejaga Briti uuring elanikkonna rahutust. 1998. aastal avaldatud uuringus kahtlustati võimalikku seost MMR-vaktsineerimise ja autismi vahel.
Vahepeal on aga selgunud, et avaldati teadlikult valesid tulemusi – vastutav arst ja teadlane ei tohtinud enam praktiseerida ning avaldatud uuring tühistati täielikult.
Mumpsi vaktsineerimise tõttu diabeeti ei esine
Harvadel juhtudel võivad mumpsiviirused põhjustada kõhunäärme põletikku – organi, mis toodab sõnumitoojat insuliini. Kui nääre toodab liiga vähe insuliini, tekib diabeet.
Seetõttu kartsid mõned inimesed, et nõrgestatud vaktsiiniviirused võivad ka elundi põletikku tekitada ja seeläbi diabeeti põhjustada. Siiani ei ole teadlased aga suutnud mitmetes uuringutes tuvastada seost mumpsi vaktsineerimise ja diabeedi vahel. Isegi seda, et tegelik haigus põhjustab diabeeti, pole veel tõestatud.
