Psühhodünaamiline kujutlusvõime Traumaravi (PITT) on Saksa psühhoanalüütiku Luise Reddemanni sõnul mõeldud eelkõige keeruliste traumajärgudega inimeste raviks. See põhineb psühhoanalüütilistel kontseptsioonidel. Alates 1985. aastast on PITT kujunenud protseduuriks, kus terapeudid võtavad endale kaasneva rolli, peamiselt patsiendi enesevastuvõtu, enese rahustamise ja lohutamise võimete arendamiseks ja edendamiseks.
Mis on psühhodünaamiline kujutlusvõimeline traumateraapia?
Psühhodünaamiline kujutlusvõime Traumaravi (PITT) on lühiajaline psühholoogiline psühhodünaamika psühhoteraapia. See on meetod, mida tänapäeval kasutatakse saksa keelt kõnelevates riikides statsionaarses ravis keeruliste traumajärgsete häiremustritega patsientide jaoks. PITT on välja arenenud praktikaga seotud vajadustest ja seda on mõjutanud muud protseduurid. Seega võiks psühhoterapeutilistele protseduuridele anda traumale kohandatud rakendusvõimalused. PITT keskne mure on eelkõige patsientide eneseregulatsiooni parandamine.
Funktsioon, mõju ja eesmärgid
Psühhodünaamiline kujutlusvõime Traumaravi (PITT) on üsna õrn teraapiameetod, mis on spetsiaalselt välja töötatud inimestele, kes on sügavalt vigastatud ja seega füüsilise või psühholoogilise vägivalla tõttu traumeeritud. Traumad jäävad mälu, põhjustades patsientidele kroonilist traumaatilist stress. Kuna need on seotud väga tugevate tunnetega, lahutatakse need sageli (dissotsiatsioon). Sel viisil peaks inimese ego olema kaitstud liiga paljude negatiivsete tunnete ülekoormamise eest. Kuid trauma ei lahene selle käigus. PITT võib parandada enda turvatunnet ja psühholoogilist stabiilsust. Patsientidel tuleb võimaldada paremini mõjutada ja integreerida tekkivaid mõjutusi, selle asemel et tekitada edasisi lõhesid. Seega on võimalik vältida edasist retraumatiseerimist. Suur osa isiksushäiretega patsientidest on seotud suhtetraumadega. See tähendab enamat kui traumaatiline sündmus. Pigem on see pika aja jooksul häiritud suhe patsiendi keskkonnas oluliste kesksete isikutega. Varasematest aegadest pärit suhtemustreid elatakse praegustes suhetes uuesti läbi. Eriti traumeerivad kiindumuse kogemused arendavad sageli häiritud eneseregulatsiooni mehhanisme. Tekivad kaitsemehhanismid teatud tunnete vastu, mis omakorda mõjutab keskkonna tajumist ja enesetaju. Enda soovid ja igatsused surutakse alla. Tänapäeval eeldatakse, et isegi ebaturvalistest või korrastamata kinnitusstiilidest saab hiljem arendada turvalist manust. See nõuab nii usaldavat ja tugevdavat terapeutilist suhet kui ka patsiendi eneseregulatsiooni võimekuse edendamist. Terapeut on selle protsessiga kaasas ja võtab lavastaja assistendi rolli. Patsiendid peaksid oma varjatud jõudude taasavastamisel aktiivselt koostööd tegema. PITT-s peaksid ego tugevdavad lähenemisviisid eelnema tegelikule unistuste tööle. Stabiliseeriva tegurina kasutatakse traumeeritud patsiendi teatud tunnete lahutamist. Patsiendile tuleb kujutlusvõime, st kujutlusvõime abil õpetada, et eraldatud tunne on kasulik ja kasulik ning et ta peaks sellega uuesti ühendust võtma. Eraldatud osi nimetatakse sisemiseks lapseks ravi, mida nimetatakse ka patsiendi lapsikeks või haavatud osadeks. Need osad nõuavad, nagu see on päris lapse puhul, turvalisust, kaitset, tähelepanu ja tuge. Ainult nii saavad neist areneda tervislikud osad ja kujutlusvõimelistes harjutustes on võimalik neist teadlikult distantseeruda. Kujutlusvõime sobib meele ja tunnete ühendamiseks ning keha arvestamiseks terapeutilises töös seda puudutamata. Rõhutatakse kehaliste vajaduste teadlikku teadvustamist ja äratundmist. See aitab patsiendil tegeleda rohkem tervendavate tunnete ja ideedega. See etapp ravi nimetatakse ka stabiliseerimisfaasiks või ego tugevdavaks faasiks. Alles pärast seda järgneb traumaga tegeliku vastasseisu faas, kus seda töödeldakse. Patsient peaks tegutsema ohutus kauguses. Sel eesmärgil kujutab ta näiteks ette, et jälgib sündmusi õhust või kinovaatajana ekraanil. Nii on võimalik traumale vastu astuda ilma stressitunde uuesti äratamata. Lõpuks seisab integratsiooni kolmas etapp silmitsi programmiga stress- selliste tunnete esilekutsumine nagu häbi või süütunne, iseendale selle käigus andestamine ja nendega rahu tegemine. Jällegi kasutatakse kujutlusvõimet, pilte ja rituaale. Hiljem eeldatakse, et patsient rakendab õpitud harjutusi iseseisvalt ja ideaalis seda viima taas täidetud osalemiseni elus. Psühhodünaamilise kujutlusvõime trauma meetodid Ravi kasutatakse psühhotraumatoloogias traumajärgseks stress häire, keeruline traumajärgne stressihäire ja piir isiksusehäire ja seda saab kombineerida mitmesuguste muude teraapiavormidega. PITT töötati välja spetsiaalselt lühikese ravi kestuse jaoks, näiteks haigla ambulatoorse ravi jaoks. Laste ja noorukite terapeut Andreas Krüger kohandas PITT-d traumeeritud laste ja noorukite raviks (PITT-KID).
Riskid, kõrvaltoimed ja ohud
Siiani on psühhodünaamilise kujutlusvõimelise traumateraapia efektiivsuse kohta vähe uuritud. Tõendid PITT efektiivsuse kohta leiti ühes uuringus. Ravitud patsientide rühm näitas oluliselt suuremat vastupidavust kui psühhoteraapilist ja psühhiaatrilist ravi saanud patsientide rühm. Kõrgemat efektiivsust näidati eriti krooniliselt traumeeritud patsientidel. Uuringute vähesuse tõttu ei ole PITT ja selle spetsiifilise tervenemisnäidise tõhusus raskelt traumeeritud patsientide ravimisel seni empiirilistel tõenditel põhinenud. Sellest hoolimata on see terapeutiline meetod ennast praktikas tõestanud. PITT eripära on ressursside tugevdamine, terapeutilise suhte kõrge väärtus ning individuaalse ravi kavandamine ja rakendamine. Puuduvad tõendid riskide, kõrvaltoimete või ohtude kohta.
