Mis on naiste suguelundid?
Naiste suguelundid on paljunemisorganid. Need jagunevad välisteks ja sisemisteks suguorganiteks.
Välised naiste suguelundid
Naiste väliseid suguelundeid nimetatakse ühiselt häbemeks. Nad sisaldavad:
- mons pubis või mons veneris (mons pubis)
- häbememokad ja väikesed häbememokad (labia majora ja minora)
- kliitor (kliitor)
- tupe vestibüül koos vestibulaarsete näärmetega (Bartholini näärmed)
- tupe sissepääs (Introitus vaginae)
Kogu väliste naiste suguelundite piirkonda nimetatakse regio perinealisiks ja see vastandub vaagnaelunditele.
Naiste sisemised suguelundid
Naiste sisemised suguelundid on munasarjad (munasarjad) ja munajuhad (emaka toru), emakas (emakas) ja tupp (vagiina).
Mis on naiste suguelundite funktsioon?
Naiste sisemised ja välised reproduktiivorganid mängivad olulist rolli paljunemisel, naudingul ja hormoonide reguleerimisel:
Munasarjades toimub oogenees ehk naissugurakkude (munade) moodustumine. Siin tekivad ka naissuguhormoonid: östrogeen ja progesteroon.
Kas viljastatud või mitte – munarakk pesitseb hormoonide mõjul kuhjunud emaka limaskestas. Kui viljastumist pole toimunud, väljutatakse paksenenud limaskest koos munarakuga mõne päeva pärast menstruatsiooni ajal.
Kui aga viljastatud munarakk on juurdunud, toimib emakas kasvava beebi inkubatsioonikambrina ja hoolitseb lapse eest. Sünnituse ajal on emakas väljatõmbeorgan, mis viib lapse lihaste kontraktsioonide kaudu sünnitusteede (emakakaela, tupe) kaudu välja.
Vagiina on väga veniv lihaste ja sidekoe toru. See mahutab peenise seksuaalvahekorra ajal ja toimib sünnituse ajal sünnikanalina.
Suured ja väikesed häbememokad katavad tupe sissepääsu ja kusiti väljalaskeava. Nad kaitsevad sissetungivate võõrkehade ja mikroobide eest.
Seksuaalsel stimulatsioonil eritub sekreet väikeste häbememokkade siseküljel ja ureetra ümbruses olevatest näärmetest, samuti tupe avast. See niisutab tupe ja sisaldab glükoosi, mida spermatosoidid vajavad energiaallikana teel munarakku.
Kliitori (kliitori) moodustavad väikesed häbememokad. Oma arvukate närvilõpmetega on see naise seksuaalse erutuse keskus. Selle stimulatsioon vallandab orgasmi.
Naiste sisemised suguelundid munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp asuvad alavaagnas diafragma urogenitale kohal (vaagnapõhja esiosa) kusepõie ja pärasoole vahel.
Vagiina moodustab tagumise, külgmise ja eesmise tupevõlvi, mis piirneb kusepõie ja kusiti ees. Taga ülal on piiriks kõhukelme ja taga allpool pärasoole.
Pubis ehk häbe on naiste suguelundite nähtav välispiirkond. Mons veneris ehk pubis asub sümfüüsi (kubemelihase) ees ja kohal. Suured häbememokad asetsevad täidlaste nahavoltidena reite vahel, ümbritsedes häbemelõhe ja ulatudes lahklihani.
Kliitor asub väikeste häbememokkade esiotsa vahel. Nahavoldid ulatuvad kliitori taga- ja alaosast väikeste häbememokadeni, mis asuvad suurte häbememokkade sees ja ümbritsevad tupe eesruumi.
Milliseid probleeme võivad naiste suguelundid põhjustada?
Naiste sisemisi reproduktiivorganeid võivad mõjutada mitmesugused infektsioonid. Näidete hulka kuuluvad tupeseen (Candida), HPV-nakkus, bakteriaalne vaginoos, klamüüdiainfektsioon ja muud suguhaigused.
Naiste sisemiste suguelundite vähid hõlmavad munasarjavähki, munajuhavähki, emakavähki, emakakaelavähki ja tupevähki. Levinud terviseprobleemid on ka munajuhade põletikud, munasarjatsüstid, emakafibroidid ja endometrioos.
Sümptomid, mida võivad põhjustada naiste suguelundeid mõjutavad haigused, on suurenenud eritis, põletustunne ja sügelus tupe piirkonnas. Valulik, pikaajaline või puuduv menstruaalverejooks, vahelduv veritsus, valu vahekorra ajal ja/või kõhuvalu võivad samuti viidata naiste suguelundite haigusele.
Ka naiste suguelunditel võib esineda väärarenguid, näiteks võib puududa tupp.
