Mis on neuroloogiline uuring?
Neuroloogilise läbivaatuse käigus kontrollivad arstid nii kesknärvisüsteemi (KNS: pea- ja seljaaju) kui ka perifeerse närvisüsteemi talitlust. Sel viisil saab tuvastada ja lokaliseerida paljusid neuroloogilisi häireid.
Millal teete neuroloogilist läbivaatust?
Neuroloogilise läbivaatuse levinumad põhjused on:
- kesknärvisüsteemi ägedad vereringehäired, nt insult
- ajuverejooks, ajukasvajad või abstsessid
- Hernide ketas
- epilepsia
- kroonilised kesknärvisüsteemi põletikulised haigused, nt hulgiskleroos
- aju või ajukelme ägedad põletikud
- perifeersete närvide metaboolsed häired, nt polüneuropaatia diabeedi korral
- perifeersete närvide rõhuga seotud funktsionaalsed häired
- Peapööritus
Mida teete neuroloogilise läbivaatuse ajal?
Neuroloogiline eksam sisaldab:
- meditsiiniline intervjuu patsiendi haigusloo ja praeguste kaebuste kohta (anamnees)
- patsiendi teadvuse taseme vaimne hinnang
- pulsside palpeerimine ja vererõhu mõõtmine
- kaheteistkümne kraniaalnärvi uurimine
- keha jõu, tundlikkuse, reflekside ja koordinatsiooni uurimine
Erksuse, tundlikkuse ja motoorse funktsiooni testimine
Alguses hindab arst patsiendi erksust (valvsust), kasutades erinevaid küsimusi – nagu sünniaeg, eesnimi või asukoht. Kui patsient oskab kõigile küsimustele õigesti vastata, liigitatakse tema seisund ärkvel ja orientatsiooniks.
Lisaks kontrollib arst kogu keha tundlikkust. Katsetatakse puudutus-, valu-, temperatuuri-, vibratsiooni- ja asendimuutusi.
Lisaks uurib arst motoorset funktsiooni ja jagab patsiendi lihasjõu erinevateks tugevusastmeteks. Sel viisil saab tuvastada olemasoleva halvatuse või krambid (spastilisuse).
Koordinatsiooni, asendi ja tasakaalu uurimine
Koordinatsiooni neuroloogilist uuringut saab teha nn sõrme-nina testi abil. Selles testis peab patsient suletud silmadega ja algselt väljasirutatud kätega tooma kõigepealt parema ja seejärel vasaku nimetissõrme nina juurde.
Unterbergeri sammutesti kasutatakse asendi, kõnnaku ja tasakaalu kontrollimiseks: siin peab patsient tegema 50–60 sammu kohapeal suletud silmadega ja väljasirutatud kätega. Põlved tuleks alati tõsta puusa kõrgusele.
Kraniaalnärvide kontrollimine
Neuroloogilises uuringus kontrollitakse eraldi kraniaalnärve, mis pärinevad otse ajust:
- I. Haistmisnärv: kontrollimine haistmiskatsetega
- II. Nägemisnärv – nägemine: objekte või tähti tuleb teatud kauguselt ära tunda. Pupillide vastust kontrollib arst, valgustades lampi silma ja hinnates õpilaste reaktsiooni.
- III. Okulomotoorne närv – silmade liikumine: siin peaks patsient saama silmadega jälgida arsti sõrme
- IV. Trohhee närv – silmade liikumine: Katse jaoks vaatab patsient sisse- ja allapoole. Arst kontrollib mõlemat silma eraldi.
- VI. abducensi närv – silmade liikumine: patsient vaatab kontrollimiseks väljapoole. Seda testitakse ka külgmiste võrdlustega.
- VII. Näonärv – näoilmed ja maitse: Siin ajab patsient põsed välja, kortsutab kulmu ja teeb suudlussuud. Küsitakse ka patsiendi maitsemeelt.
- VIII. Vestibulokohleaarne närv – kuulmine ja tasakaal: kuulmise kontrollimiseks hõõrub arst sõrmi kõrvade lähedal. Närvifunktsiooni kontrollimiseks kasutatakse tasakaalu testi.
- IX. Glossofarüngeaalne närv – neelamine: arst kontrollib kurku ja neelamisvõimet
- X. Nervus vagus – siseorganite kontroll: arst küsib südamerütmi, hingamise või seedimise häirete kohta
- XI. Nervus accessorius – osa pealihastest: arst surub õlad alla, samal ajal kui patsient tõmbab neid üles. Samuti peaks pea saama pöörata vastupanu vastu.
- XII. Nervus hypoglossus – keel: patsient pistab keele välja ja liigutab seda igale poole
Reflekside uurimine
Neuroloogiline uuring hõlmab ka reflekside testimist. Arst testib reflekshaamriga nn lihasreflekse, näiteks biitsepsi kõõluste refleksi. Arst asetab pöidla biitsepsi kõõlusele ja lööb seda haamriga. Kui küünarvars paindub, on sellega seotud närvide vigastused peaaegu võimatud.
Nn välisreflekside puhul refleksreaktsiooni ärritust tajuvas elundis ei teki. Kui arst näiteks silitab reit, siis tõstetakse mehel munand.
Lisaks testitakse primitiivseid reflekse, mida ei tohiks tervetel inimestel vallandada ja mis esinevad ainult vastsündinutel ja imikutel. Näiteks Babinski refleksis harjatakse jõuliselt jalalaba välisserva. Närvikahjustuse korral lähevad varbad laiali ja suur varvas tõuseb ülespoole.
Millised on neuroloogilise läbivaatuse riskid?
Millega pean arvestama pärast neuroloogilise läbivaatuse läbimist?
Kui neuroloogiline uuring on lõppenud, arutab arst teiega tulemusi. Olenevalt diagnoosist tehakse nüüd täiendavaid tehnilisi neuroloogilisi uuringuid, nagu magnetresonantstomograafia (MRI), kompuutertomograafia (CT) või elektroneurograafia (ENG).
