Kuidas ära tunda healoomulist sünnimärki?
Sünnimärgid on tavaliselt kahjutud. Eriti pigmenteerunud sünnimärgid (mutid) võivad aga teatud asjaoludel areneda nahavähiks. Oluline on seda varakult ära tunda. Aga kuidas näeb välja healoomuline mutt? Ja millal on see ohtlik ehk potentsiaalselt pahaloomuline?
Siin on lihtne juhend healoomuliste muttide äratundmiseks: reeglina on pigmenteerunud mutt healoomuline, kui…
- on korrapärase sümmeetrilise kujuga
- @ on korrapäraste selgete piiridega
- on ühtlaselt värvitud
- ei muutu (nt suurus, kuju või värv)
Kuidas ära tunda pahaloomulist sünnimärki?
Vastupidised omadused viitavad potentsiaalselt pahaloomulisele sünnimärgile (moolile). See tähendab, et pigmenteerunud sünnimärk (mutt) võib olla ohtlik – see tähendab pahaloomuline –, kui see…
- on ebakorrapärase, asümmeetrilise kujuga
- @ on ebakorrapärased, hägused servad, nt kulunud servad või sakilised laiendid
- on erinevat värvi või täppidega, nt osaliselt pruunikaspunane, osaliselt must sünnimärk (mutt) või üks mustade täppidega)
- suuruse, värvi, kuju või paksuse muutumine, nt väike mutt muutub järsku suureks või mutt (mutt) muutub heledamaks, tumedamaks või kasvab kõrguseks, st muutub paksemaks.
Kõrgenenud ehk väljaulatuv ("paks") sünnimärk (> 1 millimeeter üle nahapinna), mille pealispind on kare või kuiv-kettendav, võib samuti viidata nahavähile, näiteks pahaloomulisele melanoomile.
Kahtlane on ka koorega mutt (vahel kukub see maha). Näiteks võib selle taga peituda basaalrakuline kartsinoom (valge nahavähi vorm).
Tähelepanu tuleks pöörata ka siis, kui mutt või sünnimärk sügeleb, veritseb (põhjustamatult) või nutab. Isegi kui mutt/mutt teeb haiget (näiteks puudutamisel) või põleb, võib selle taga peituda ohtlik põhjus. See ei pea ilmtingimata olema vähk – tavaline sünnimärk (mutt) teeb sageli haiget, kui piirkond on lahti kriimustatud ja seejärel põletikuline. Sageli on sünnimärk (mutt) siis ka paistes, punetav ja soe.
Kui äkki tekib (palju) uusi (väikesi) mutte/sünnimärke, tuleks ka põhjus lasta arstil selgitada.
Nii nagu silmatorkav sünnimärk, võib ka halvasti paranev oletatav “vistrik” olla pahaloomuline nahamuutus. Nevus coeruleus’e puhul nii ei ole: ümar sinakasmust sõlmeke (“sinine sünnimärk”) ei ole pahaloomuline, kuigi tundub sageli ohtlik.
ABCDE reegel pahaloomulise sünnimärgi äratundmiseks
Lisateavet selle ohtlike muttide tuvastamise rusikareegli kohta leiate postitusest ABCDE reegel.
EFG kriteeriumid teatud melanoomide tuvastamiseks
Klassikalist ABCD reeglit ei saa aga alati kasutada pahaloomulise muti (pahaloomulise muti) ehk nahavähi tuvastamiseks. Näiteks sõlmeline melanoom – teatud tüüpi musta nahavähk – avastatakse tõenäolisemalt EFG kriteeriume kasutades:
Nodulaarne melanoom – erinevalt enamikust teistest melanoomidest – on üldiselt väga sümmeetrilise kujuga, teravalt piiritletud ja ühevärviline. ABCD reeglite kohaselt kehtivad need kolm omadust aga tavaliselt kahjutute muttide või maksalaikude kohta. Seega klassifitseeritaks seda tüüpi nahavähk ABCD reegli alusel valesti kahjutuks.
Nodulaarne, tavaliselt sinakas või pruun-must "sünnimärk" identifitseerib end aga pahaloomuliseks, kuna see vastab EFG kriteeriumidele: see on kõrgenenud, palpatsioonil kindel kuni kare ja kiiresti kasvav.
Mida teha muutunud muttide korral?
Lase iga sünnimärgi (mooli) muutus arstil selgeks teha!
Kas kahtlase või uue sünnimärgi (mooli) taga on tegelikult vähk või vähi eelkäija, saab arst kindlaks teha peegelvalgusmikroskoopia ja vajadusel peenkoe (histoloogilise) uuringuga. Viimase jaoks lõikab ta välja terve muti või osa sellest ja saadab analüüsimiseks laborisse.
