Piirivea põhjused | Piiripealse sündroomi sümptomid

Piirivea põhjused

Piir- isiksusehäire on emotsionaalselt ebastabiilse isiksushäire alatüüp. Sellise häire tekkepõhjused on mitmekordsed, on mõned nurgakivid, millele omistatakse suurt tähtsust. Nüüd eeldatakse, et mitte ainult üks selline nurgakivi ei ole käivitav tegur, vaid et mitme nimetatud samba koosmõju viib isiksusehäire piiritüübist.

Tuleb märkida, et ainult väike osa selliste sündmustega kokku puutuvatest inimestest tekitab sellise häire tegelikult. Piiri tüüp isiksusehäire esineb umbes 1-2% elanikkonnast. Haiguste arengu võimaliku põhjuste ahela alguses on tavaliselt inimese geenid.

Samuti on märke selle kohta, et teatud geneetilised tegurid suurendavad eelsoodumust haiguse arenguks. Praeguse teadmiste taseme kohaselt pole aga tegemist mitte ainult geneetiliste teguritega, vaid nende vastastikmõjuga teatud sotsiaalsete ja keskkonnamõjudega. Teadusliku arvamuse kohaselt hõlmavad need mõjud ennekõike varakult traumaatilisi kogemusi lapsepõlv, kui tekib piirihäire.

Nende hulka kuuluvad näiteks: Siin näib otsustav olevat see, et vägivallatseja on lapse keskkonnas sageli oluline tugiisik. Nii kogeb laps emotsionaalseid äärmusi nagu vajadus kaitse ja turvalisuse järele ning hirm väärkohtlemise vastu, mis on kavandatud ühele ja samale inimesele, nii et tekivad vastuolulised mõtteviisid, mis jäävad meelde ja avalduvad hiljem ka nende endi käitumises. Seega kõikuvad noorukieas ja täiskasvanueas paarisuhtes piiripealse isiksushäirega inimesed kiiresti ja ettearvamatult kahe pooluse vahelises muutuses.

Ühelt poolt on partneri idealiseerimine, teiselt poolt tema devalveerimine. Kuid see ei tähenda tingimata, et kõik piiripealse isiksushäire all kannatavad inimesed oleksid pärit dissotsiatiivsest perekondlikust taustast. Isegi täiesti puutumatutes ja varjatud peredes kasvanud inimestel võib elu jooksul tekkida piiripealne isiksushäire. - emotsionaalne hooletus,

  • Seksuaalne väärkohtlemine ja muud vägivaldsed kogemused,
  • Ebastabiilne vanematekodu, kus on sageli vaidlusi
  • Vanemad, kellel on sõltuvus taust ja väljendunud impulsiivsus.

Isiksushäire sümptomid

Isiksushäireid iseloomustab asjaolu, et mõjutatud isikud näitavad jäiku käitumismustrit ega suuda neid käitumismustreid aja jooksul kohandada, st nad ei saa nii öelda vigadest õppida. Mõjutatud isikud erinevad oma taju, enesetunde ja käitumise poolest vaimselt tervetest patsientidest oluliselt. Isiksushäireid on mitu, mistõttu sümptomid võivad olla väga erinevad.

Piirihaigus on ka isiksushäire ja seda nimetatakse tehnilises žargoonis emotsionaalselt ebastabiilse isiksushäirena. Tüüpilisteks sümptomiteks võivad olla tujukus, sagedased emotsionaalsed puhangud, impulsiivsus, tagajärgede arvestamata tegutsemine, kalduvus manipuleerida ja valetada, enesevigastamine, vaheldumine tugeva klammerdumise ja tõrjumise ning devalveerimise vahel inimestevahelistes suhetes ning korduv sisemise tühjuse tunne. Paranoilise isiksushäirega inimesed on sageli kahtlased, kergesti haavatavad ja väga tundlikud tagasilükkamise suhtes.

Skisoidse isiksushäire korral on mõjutatud inimesed pigem sotsiaalselt endassetõmbunud, eelistavad fantaasiat ja suudavad tundeid näidata vaid väga piiratud ulatuses. Dissotsiaalse isiksushäire korral eiratakse sotsiaalseid norme, puudutatud isikud ei osuta empaatiat, frustratsiooni suhtes on väga madal sallivus ja agressiivse, vägivaldse käitumise künnis on madal. Histrionilist isiksushäiret iseloomustavad pealiskaudsed emotsioonid, teatraalselt liialdatud käitumine, isekus, vähene arvestamine, samuti tugev haigestumus ja pidev soov tunnustuse järele.

Anankastilise või obsessiiv-kompulsiivse isiksushäirega patsiendid on perfektsionistid, sageli kahtlevad endas ja kipuvad kontrollima. Ärevust ennetavat isiksushäire iseloomustavad ärevuse, alaväärsuse ja ebakindluse tunded. On tungivat soovi kiindumuse ja aktsepteerimise järele ning väljendunud tundlikkus kriitika suhtes.

Sõltuvust tekitava või asteenilise isiksushäirega inimestel on raskusi ise otsuste tegemisega ja seetõttu loodavad nad nende eest nende otsuste tegemisel alati teistele inimestele. Nad allutavad end teiste soovidele, kardetakse tugevalt lahusolekut.