Mustvalge mõtlemine
Mustvalge või kõik või mitte midagi mõtlemine on piiripatsiendi pidev kaaslane. Tema jaoks on tavaliselt ainult need kaks võimalust. Seda mõtlemist leidub suheldes teiste inimestega, mis tähendab näiteks seda, et kui keegi kuupäeva tühistab, võib see tähendada ainult seda, et ta vihkab mind. Kuid ka omaenda inimesega suheldes pole see haruldane. Näiteks kui ma olen oma esimeses kohmakas tennis õppetund, võib juhtuda, et ma ei puutu enam kunagi tennisereketit ja kui küsitakse, võin öelda, et see on kõige rumalam spordiala.
Dissociation
Piiriline dissotsiatsioon kirjeldab muutust enda tajus, mõtlemises ja kontrollitud liikumises. Sageli satuvad piiripatsiendid sellesse seisundisse, mida keskkond ja patsient ise peavad väga kummaliseks, ilma konkreetse päästikuta. Sel juhul ei ole nad “täielikult maailmas”. Näiteks ei ole nad reageerivad ega saa liikuda. Mõne aja pärast need sümptomid kaovad uuesti ja piiripatsiendid ei mäleta sageli, mis juhtus.
Passiivne tegevus
Sageli püüavad piirihaigusega patsiendid oma kannatusi mitte sõnadega edastada, vaid pigem näidata, demonstreerida. Sageli tehakse seda suure vaevaga. Patsiendid ei saa siis sageli abipakkumisi vastu võtta, kuna tunnevad, et nad pole piisavad. Siin on eesmärk, et teine inimene saaks ja muudab patsienti seisund kui ta mõistab näidatud kannatusi õigesti. Enamasti viib see aga ainult tutvusringkonnast eemaldumiseni, sest need inimesed tunnevad end tavaliselt väga abituna.
Depressioon kui piirsündroomi sümptom
Puht piirihaigus ise pole sellega seotud depressioon. Kuid patsiendid, kes kannatavad piiril isiksusehäire teil on suurenenud risk teiste vaimuhaiguste tekkeks. Neid nimetatakse kaasuvateks haigusteks.
Nende haiguste hulgas, mis esinevad sagedamini piiripatsientidel, on depressioon, sõltuvushaigused (narkootikumid või alkoholisõltuvus), ärevushäired ja söömishäired. Depressioon on piirihaiguste puhul kõige sagedasem kaasuv haigus. Kui lisaks piiripealsetele haigustele esineb ka depressioon, võib antidepressantide kasutamine olla kasulik.
Piirisümptomid meestel
Piiri sümptomid isiksusehäire meestel erineb naiste omast vähe. Kliiniline pilt kuulub emotsionaalselt ebastabiilsete isiksushäirete hulka. Seetõttu on kannatajate väga levinud sümptom ebastabiilne emotsionaalne käitumismudel.
Seega kõiguvad emotsioonid sageli kahe äärmuse vahel kiiresti. See ilmneb ka inimestevahelistes suhetes. Mõjutatud isikud muutuvad kiiresti väljendunud seljatoe vajadusest ja hirmust, et partner jätab nad emotsionaalseks külmaks ja tõrjumiseks.
Inimestevahelisi suhteid iseloomustab seetõttu sageli tülitsemise ja leppimise vahel väga stressirohke vaheldumine või suhtepartnerite kiire järjestus. Teine nii meeste kui ka naiste tavaline sümptom on ebastabiilne minapilt. Seda võib näha näiteks sageli muutuvates väärtustes või eluplaanides ja suutmatuses saavutada pikaajalisi eesmärke.
Siin mängib suurt rolli ka enese halvustamine. Piirijoon isiksusehäire kaasneb sageli ennast ohustav käitumine. See hõlmab riskikäitumist, nagu hooletu juhtimine, narkootikumide kuritarvitamine, ebaselgus ja söömishäired.
Lisaks kaasneb piiripealse isiksushäirega sageli enesevigastav käitumine, näiteks põletuste või lõikude tekitamine. Suitsiidikatsed pole haruldased ka piirihäirega patsientidel. Sellisele käitumisele võib eeldada mitut põhjust, sealhulgas katse vältida hülgamist või soov ennast uuesti tunda või sisemine pinge vabastada.
Selle põhjuseks on see, et patsiendid märgivad sageli kannatavat sisemise tühjuse ja tuimuse tunde all. Piirihäire korral võivad tekkida nn dissotsiatiivsed sümptomid. Patsient tunneb võõristust, muutunud ruumi ja aja tajumist, tunnet, et mõjutatud inimene seisab enda kõrval ega saa ennast enam tunda.
Piirihäirega patsientidel tekib sageli mitmekordne sõltuvus sõltuvusainetest nagu alkohol, nikotiin ja ravimid (polütoksikomania). Kõik need sümptomid ilmnevad seetõttu nii naistel kui meestel. Siiski on sümptomeid, mis esinevad sagedamini ühes või teises soos.
Näiteks on meestel tõenäolisem väljendunud impulsiivne käitumine koos agressiivsete puhangutega ning kõrge riskiga käitumine ja mäss autoriteedi vastu. Erinevusi on ka kaasnevates haigustes, st haigustes, mille all kannatavad lisaks piirihäirele ka kannatanud isikud. Meestel on antisotsiaalsed ja nartsissistlikud isiksushäired tõenäoliselt sagedamini, naistel sagedamini depressioon ja söömishäired. Väidetavalt on ainete kuritarvitamine meestel sagedasem kui naistel.
Kõik selle sarja artiklid:
