Sissejuhatus
On mõned tüüpilised sümptomid või tunnused, mis võivad ilmneda a piiri sündroom. Nende hulgas on enda kogemuse eiramine, emotsionaalse kogemuse suurem haavatavus ja emotsionaalsete reaktsioonide varjamine. Selle hulka kuuluvad ka nn pimestamine, ebapiisav probleemide lahendamise võimalus, impulsiivsus, samuti must-valge mõtlemine ja dissotsiatiinid. Täiendavad sümptomid on nn aktiivne passiivsus ja ennast kahjustav käitumine (nt kriimustades). Järgmises tekstis on sümptomite omadused selgitatud.
Enesevigastav käitumine
Ligi 80% -l piiripealsetest patsientidest tekib elu jooksul enesevigastav käitumine. Need sageli väga erinevat tüüpi enesevigastused (lõikamine, põletamine, tühjendamine verijne) ei täida tavaliselt tapmise eesmärki, vaid pigem lõpetavad erutusseisundi.
Patsiendid väidavad pärast enesevigastamist sageli, et nad pidid ennast uuesti "tundma". Kriimustus on sümptom, mis võib ilmneda patsientidel, kellel on piiri sündroom ja see on ilmselt esimene asi, mida paljud võhikud seostavad piiriülese sündroomiga. Kriimustus on teatud tüüpi enesevigastamine või ennast kahjustav käitumine.
Tavaliselt kasutatakse teravaid esemeid, nagu näiteks habemenuga, et endale vigastada. Sageli tehakse käsivartele arvukalt lõikeid. Sõltuvalt vigastuste sügavusest jäävad armid maha.
Lisaks armistumisele on ka muid enesevigastusi, näiteks põletused või juuksed tõmmates. Asjaomased patsiendid nimetavad ennast vigastava käitumise põhjusena seda, et nad saavad end uuesti paremini tunda, et nad suudavad vabastada sisemisest pingest või tõrjuda sisemist tühjust, mis paljusid patsiente piinab. Enesevigastav käitumine võib aidata ka välismaailmaga manipuleerida.
Sageli teavad patsiendid nende vigastuste mõjust nende sotsiaalsele keskkonnale ja kasutavad seda selleks, et keegi nende poole pöörduks. Kratsimise eesmärk on pigem harva enesetapukatse. Üldiselt ei toimu enesevigastamine muide ainult piirihaiguste korral. Muude vaimuhaigustega võib kaasneda ka enesevigastav käitumine, näiteks depressiivsed episoodid või obsessiiv-kompulsiivsed häired. Eriti noorukieas toimub ennast kahjustav käitumine ka ilma haiguse väljenduseta.
Enda kogemuse eiramine
Piirihäirega on patsiendid juba õppinud lapsepõlv, enamasti kuritahtliku või muul viisil negatiivse keskkonna kaudu, mida nad ei peaks Kuula oma tundeid, sest nad on nagunii “valed”. Lisaks viib see selleni, et olulisi tundeid ei võeta sageli tõsiselt ja patsiendid ei arvesta sellega piiri sündroom.
Emotsionaalsete kogemuste suurem haavatavus
Piiripatsiendi plahvatamiseks pole sageli vaja palju. Vägivaldse ja pikaajalise reaktsiooni tekitamiseks piisab ka väikestest asjadest.
Kõik selle sarja artiklid:
