Lühiülevaade
- Sümptomid: suurenev peavalu ja kaelavalu, tugev lihaspinge (kael jäikus), mõnikord iiveldus, pearinglus, tinnitus, keskendumisraskused ja väsimus, neelamisraskused või valulikud temporomandibulaarsed liigesed, harva tüsistused nagu närvi- või luukahjustus.
- Põhjused: Väga sageli autoga juhtunud löögiõnnetuse, võitluskunstide, ronimise või ratsutamise käigus juhtunud õnnetuste tõttu on riskifaktoriteks nõrgad kaelapiirkonna lihased, juba esinevad haigused nagu ketta song või ahenenud närvikanalid, reuma.
- Diagnoos: arst kontrollib liikuvust kaela piirkonnas, võimalikud pildistamisprotseduurid (röntgen, MRI), mõnikord neuroloogilised uuringud, väga harva närvivedeliku analüüs või kaelaarterite ultraheli.
- Ennetamine: Põhimõtteliselt vähendavad hästi treenitud kaela- ja pealihased selliste vigastuste raskust. Mõjutatud isiku hea harimine tavaliselt ajutise ebamugavuse kohta aitab vältida kroonimist ja soodustada paranemisprotsessi.
Mis on piitsahoog?
Kui pea niimoodi jõnksatavalt üle venitada, pingestab see eelkõige lülisamba kaelaosa piirkonna lihaseid ja sidemeid. Sellepärast on piitsalöögi meditsiiniline termin “lülisamba kaelaosa moonutus”, mõnikord võib lugeda ka lülisamba kaelaosa traumast või emakakaela piitsalöögist.
Whiplash ei ole haruldane diagnoos ja on isegi kõige levinum komplikatsioon pärast autoõnnetusi. Haigestunud inimesed kurdavad tavaliselt pärast õnnetusi peavalude ja kaelavalu üle ning lisaks lihasvalule ja -pingele on võimalikud ka mitmed muud sümptomid.
Millised on piitsalöögi sümptomid?
Piitsalöögi all kannatajad teatavad ka üldistest kaebustest, nagu iiveldus, pearinglus, kohin kõrvades (tinnitus), keskendumishäired, neelamisraskused ja valulikud lõualuu liigesed, samuti väsimus. Ka need on tavaliselt ajutised.
Kuigi piitsalöögid on ebameeldivad, on see tavaliselt kahjutu. Harvadel juhtudel ilmnevad raskemad sümptomid. Need sisaldavad:
- Teadvuse kaotus
- Mälukaotus vahetult enne või pärast õnnetusjuhtumit
- Tugev iiveldus koos oksendamisega
- Luulise emakakaela lülisamba kahjustus, eriti selgroolülide murrud
- Seljaaju vigastused, võimalik, et parapleegia
- Nägemishäired, kui sisemine unearter, konkreetne veresoon, on kahjustatud
- Samaaegne kraniotserebraalne trauma
Sellegipoolest jagab ühine rahvusvaheline klassifikatsioon (Quebeci klassifikatsioon) piitsalöögid neljaks raskusastmeks pluss nullastmeks, mille korral sümptomid puuduvad. Kõrgeim aste hõlmab lülisamba kaelaosa murde. Mõned eksperdid soovitavad selle klassi välja jätta.
Haiguse kulg ja prognoos
Mis puudutab piitsalöögi kestust, on ekspertidel erinevad arvamused. Põhimõtteliselt on enamikul patsientidest mõne aja pärast uuesti sümptomid täiesti vabad, enamik neist juba mõne päeva või nädala pärast.
Raske on öelda, kui suur on krooniliste haiguste osakaal. Erinevad selleteemalised uuringud jõuavad erinevatele järeldustele. Arvud ulatuvad alla kümne protsendi kuni üle 40 protsendi.
Põhjused ja riskifaktorid
Kõige levinum piitsalöögi põhjus on kokkupõrkeõnnetus. Turvavöö kinnitab ülakeha, kuid mitte pead. Pärast äkkpidurdamist ajamilt liigub pea seega ülakeha suhtes pidurdamatult edasi. Emakakaela lülisamba piirkonna lihased ja sidemed katkestavad liikumise, põhjustades nendele struktuuridele lühikese aja jooksul suurte jõudude mõju. Tagajärjeks on vigastused.
Kui piitsavigastuse sümptomid muutuvad krooniliseks, mängib sageli rolli üksikisiku valu tajumine ja töötlemine. Miks valu on mõnel inimesel tugevam ja/või pikemaajaline, ei saa sageli seletada ainult füüsiliste põhjustega.
Uuringud ja diagnoosimine
Kui patsient pöördub arsti poole tüüpiliste piitsalöögi sümptomitega, küsib arst esmalt, kas kaebustele eelnes õnnetus ja kuidas õnnetus juhtus. Reeglina annab vastus juba diagnoosi. Samuti soovib ta teada, kui tugev on valu ja kas on muid sümptomeid.
Füüsiline läbivaatus
Füüsilise läbivaatuse ajal koputab arst ettevaatlikult selgroogu. Kui esineb luumurde või nikastusi, põhjustab see valu suurenemist. Kui see nii ei ole, liigutab ta ka patsiendi pead igas suunas ja jälgib, millised liigutused on piiratud või valusad.
Närvisüsteemi vigastuse kahtluse korral pöördub raviarst neuroloogi poole. Võimalike närvikahjustuste täpsemaks väljaselgitamiseks kasutab neuroloog spetsiaalseid uuringuid. Nende hulka kuuluvad näiteks närvijuhtivuse kiiruse (NLG) või lihaste elektrilise aktiivsuse mõõtmised (elektromüogramm, EMG).
Ainult erandjuhtudel on vajalikud täiendavad uuringud, näiteks tserebrospinaalvedeliku (CSF) või suurte kaelaarterite ultraheliuuring.
Lisaks põhjalikule füüsilisele läbivaatusele on sama oluline, et arst võtaks arvesse kogetud vigastuse psühholoogilisi aspekte. Kas õnnetust tajutakse traumaatilisena või on mõjutatud inimesel äratuntav äge stressireaktsioon? Need tegurid suurendavad püsivate kaebuste riski. Hoolikas selgitus on oluline, et leevendada patsiendi hirmu tõsiste vigastuste või negatiivsete ootuste ees.
Põhimõtteliselt väldib arst ülediagnoosimist ehk äratuntavalt üleliigseid uuringuid, et mitte tekitada patsiendile asjatut psühholoogilist pinget ja soodustada soodsat spontaanset kulgu.
Kuidas piitsahoopi ravitakse?
Pingete ja kaela kanguse vastu võitlemiseks peaks patsient tegema ka sihipäraseid lõdvestavaid harjutusi ja aktiivselt pead liigutama. Kaelatugi ei ole meditsiinilisest seisukohast soovitatav.
Piitsalöögi võimalikud tüsistused, nagu luu- või närvivigastused, nõuavad spetsiaalset – sageli kirurgilist – ravi. Kuni pärast õnnetust pole selge, kas tegemist on tõsisemate vigastustega, peaks kannatanu alati oma pead paigal hoidma.
Piitsalöögist põhjustatud pikaajalise valu korral ravikontseptsiooni laiendatakse. On olemas psühhosomaatilised praksised ja kliinikud, mis on spetsialiseerunud kroonilise valuga patsientidele ja pikaajaliste keeruliste kaebuste ravile. Lisaks täiendavale valuravile antidepressantidega võivad valu leevendada spetsiaalsed käitumis- ja füsioteraapiad.
Kas piitsalöögi saab ära hoida?
Selleks, et haigus ei muutuks krooniliseks, on oluline, et arst annaks head teavet. Kui haige isik teab, et sümptomid tavaliselt peagi taanduvad, on sellel sageli positiivne mõju haiguse kulgemisele.
