Mis on positronemissioontomograafia?
Positronemissioontomograafia on tuumameditsiinist pärit nn pildiuuring. Seda saab kasutada metaboolsete protsesside visualiseerimiseks erinevates kehapiirkondades. Seda tehakse radioaktiivsete markerite abil, mida manustatakse patsiendile näiteks süstimise teel.
Millal tehakse positronemissioontomograafia?
- Kopsu- ja bronhiaalkartsinoom
- Seedetrakti vähid (nt maokartsinoom või söögitoru kartsinoom)
- Günekoloogilised kasvajad (rinna-, munasarja-, emakakaela- ja teised)
- Kilpnäärmevähk
- Lümfisõlme vähk
- Nahavähk
- Eesnäärmevähk
- Aju kasvajad
Kus veel positronemissioontomograafiat kasutatakse?
Mida teete positronemissioontomograafia ajal?
Kombinatsioon PET/CT: mis see on?
Nn PET/CT on uurimisprotseduur, mille käigus kombineeritakse positronemissioontomograafiat kompuutertomograafiaga. Patsient ei pea läbima järjest kahte erinevat uuringut, kuna pildiseade mõõdab PET-i radioaktiivseid markereid ja teeb samaaegselt kehast CT-pilte.
Millised on positronemissioontomograafia riskid?
Kombineeritud PET/CT uuringud toovad kaasa suurema kiirguskoormuse, kuna patsient puutub kokku nii PET-i kiirgusega kui ka kompuutertomograafiaga. Seetõttu tehakse see uuring alles pärast hoolikat kaalumist.
Kas raseduse ajal on võimalik teha positronemissioontomograafiat?
Sama kehtib ka rinnaga toitmise kohta, sest radioaktiivne marker eritub emapiima. Kui rinnaga toitvale patsiendile tuleb teha positronemissioontomograafia, selgitab arst talle, millal pärast uuringut võib ta rinnaga toitmist jätkata.
