Mis on prolaktiin?
Hormooni prolaktiini toodetakse hüpofüüsi eesmises osas (hüpofüüsis) ja see jõuab oma toimekohta vere kaudu. See on eelkõige naiste piimanääre: prolaktiin soodustab nii selle kasvu kui ka rinnapiima tootmist ja eritumist pärast sündi. Sellele viitab ka nimi: termin prolaktiin pärineb ladina või vanakreeka keelest ja sisaldab sõna "lac" või "galaktos". Mõlemad tähendavad "piima".
Lisaks pärsib prolaktiin menstruaaltsüklit raseduse ja rinnaga toitmise ajal, takistades erinevate teiste hormoonide vabanemist.
Reeglina inhibeerib prolaktiini toimetaja aine (neurotransmitter) dopamiin. Kui dopamiini tase raseduse ajal langeb, tõuseb prolaktiini tase. Pärast sündi põhjustab lapse rinnanibu imemine prolaktiini vabanemist, nii et imetamise ajal tekib piisavalt piima ja ovulatsioon on jätkuvalt alla surutud.
Prolaktiini funktsioon meestel pole veel teada. Mõned eksperdid kahtlustavad, et hormoon vastutab orgasmijärgse kurnatuse eest.
Millal prolaktiini määratakse?
Naistel määratakse prolaktiini tase eelkõige järgmistel juhtudel:
- täitumata soov lapsi saada
- Suurenenud piimavool piimanäärmest väljaspool rasedust ja rinnaga toitmist (galaktorröa)
- varajane puberteet
- Viriliseerimine (maskuliniseerimine)
Meestel kontrollitakse prolaktiini taset, kui arst kahtlustab munandite funktsiooni häiret (hüpogonadism).
Prolaktiini standardväärtused
Prolaktiini tase veres määratakse seerumis. Vereproovi on soovitatav võtta umbes neli tundi pärast hommikust ärkamist (arvestades päeva-öist kõikumist). Täiskasvanutele kehtivad järgmised standardväärtused:
|
Prolaktiini standardvahemik |
|
|
Fertiilses eas naised |
3.8–23.2 µg/l |
|
mehed |
3.0–14.7 µg/l |
Järgmised prolaktiini standardväärtused kehtivad naistele raseduse ajal ja pärast menopausi:
|
Prolaktiini normaalväärtus |
|
|
Rasedus: 1 trimester |
kuni 75 µg/l |
|
Rasedus: 2. trimester |
kuni 150 µg/l |
|
Rasedus: 3. trimester |
kuni 300 µg/l |
|
pärast menopausi |
kuni 16.0 µg/l |
Lisaks “tavalisele” prolaktiinile leidub veres ka nn makroprolaktiini. See on keha toodetud antikeha, mis on sidunud prolaktiini molekuli. Makroprolaktiinil kui sellisel pole patoloogilist väärtust ja see on kahjutu, kuid oma suuruse tõttu tõstab mõõdetud väärtusi oluliselt.
Millal on prolaktiin madal?
Ainult harvadel juhtudel on tase madal. Põhjuseks võib olla hüpofüüsi funktsionaalne nõrkus (hüpofüüsi puudulikkus) või prolaktiini alandavate ravimite tarbimine.
Millal on prolaktiin tõusnud?
Kõrgenenud prolaktiinitaseme (hüperprolaktineemia) võimalikud põhjused on
- Prolaktiini tootv kasvaja (prolaktinoom)
- dopamiini puudumine (prolaktiini suurenemise inhibiitorina), näiteks hüpofüüsi kasvaja korral
- Ravimid (nt hormonaalsed rasestumisvastased vahendid, antidepressandid, kõrge vererõhu ravimid)
- Kilpnäärme alatalitlus (hüpotüreoidism)
- Raske neerupuudulikkus (neerupuudulikkus), kuna prolaktiin ei eritu siis piisavalt, vaid koguneb organismi
- naistel: meessuguhormoonide taseme tõus
Hüperprolaktineemia põhjuseks võivad olla ka funktsionaalsed tegurid: rasedus ja imetamine, aga ka füüsiline stress ja emotsionaalne pinge tõstavad prolaktiini taset veres.
Mida teha, kui prolaktiin on kõrge või madal?
Madal prolaktiini tase on patoloogiline ainult väga harvadel juhtudel. Kui põhjusena saab välistada hüpofüüsi funktsionaalse nõrkuse, kontrollitakse seetõttu regulaarselt ainult prolaktiini taset. Arst kontrollib ka seda, kas teie võetavad ravimid põhjustavad prolaktiini vähenemist.
