Prognoos
Patsiendid, kellel Ehlers-Danlos sündroom eeldatav eluiga on tavaliselt normaalne. Kuid haigus on progresseeruv, st see viib haiguse üha süvenemiseni tervis seisund.Naha haavad ja nihestused liigesed kahjustada patsiendi elukvaliteeti, samal ajal kui suure puruneb laevad võib olla eluohtlik. Ehlers-Danlos sündroom on krooniline haigus mille jaoks puudub siiani põhjuslik ravi ja seega ka ravi.
See tähendab, et vastavalt meditsiinitehnoloogia praegusele olukorrale pole võimalust selle põhjustega midagi ette võtta Ehlers-Danlos sündroom ja täielikult ravida. Kahjuks pole ka endiselt võimalust võidelda ja esinevate sümptomitega ravida. Haigestunud patsienti võib vaid kutsuda üles hoolitsema igapäevaelus alati selle eest, et ta ei koormaks liiga palju liigesed ja võimalusel vältida nahavigastusi.
Kirurgilisi sekkumisi tuleks teha ainult hädaolukorras ja juhul, kui puuduvad piisavad alternatiivid. Enamikul juhtudel kulgeb see progresseeruvalt sümptomite süvenemisega ja patsientide igapäevaelus. Sõltuvalt haiguse tüübist on haigusel patsientide elule erinev mõju.
Muutused liigesed mõnikord viia artroos ja artriit alguses lapsepõlv, nii et lapsed õpiksid hiljem kõndima ja jalad võivad väärarendada. Suurenenud riski tõttu võrkkesta eraldamine või võrkkesta verejooks, risk on ka nägemine. Sümptomite lõplik väljendamine igal inimesel sõltub tugevalt Ehlers-Danlose sündroomi tüübist ja varieerub ka üksikute alamtüüpide piires.
Eluiga on enamiku Ehlers-Danlose sündroomi tüüpide puhul normaalne. Kuid IV tüüpi Ehlers-Danlose sündroomiga patsientidel, mis mõjutavad laevad, on oodatav eluiga oluliselt vähenenud tõsiste komplikatsioonide tõttu, nagu näiteks spontaanse rebenemise oht tuiksoon, Eriti aordi (aordi purunemine) või koolon. Naiste jaoks on see umbes 37 aastat ja meestel 34 aastat. Ehlers-Danlose VI tüüpi sündroomi seostatakse ka keskmise eluea vähenemisega.
