Haprad küüned: põhjused ja ravi

Lühiülevaade

  • Mis on rabedate küünte taga? nt. toitainete puudus, puhastusvahendid, mehaaniline jõud, mitmesugused haigused.
  • Milliste toitainete puudus võib küüned rabedaks muuta? nt. kaltsiumi või erinevate vitamiinide (A, B, C, biotiin või foolhape) puudus.
  • Mida teha haprate küünte korral? Olenevalt põhjusest nt. tasakaalustatud toitumine, kinnaste kandmine nõude pesemisel või puhastusvahendite käsitsemisel, spetsiaalsete küünelakkide või kreemide kasutamine, põhihaiguse ravi.

Haprad küüned: põhjused ja võimalikud haigused.

Haprad küüned ei näe mitte ainult inetu välja ja on tüütud – näiteks kui need jäävad teie enda kootud kampsuni külge. Need võivad viidata ka toitainete puudusele või (tõsile) haigusele.

Küünte rabeduse levinumad põhjused on:

  • Vale hooldus: igaüks, kes viilib oma küüned jämedalt või pigistab neid küünekääridega tugevalt kokku, võib küünestruktuuri kahjustada. Lisaks võivad kunstküüned ja geelvärvidega maniküür pehmendada sarvjas kihti ja muuta selle rabedaks.
  • Nahahaigused: mõnikord võib küünte rabeduse põhjuseks olla mõni nahahaigus, nagu küüneseen, psoriaas, ekseem või sõlmeline samblik (samblik; põletikuline nahahaigus koos sügelevate punakate sõlmedega).
  • Kilpnäärme häired: nii kilpnäärme alatalitlus (hüpotüreoidism) kui ka alaaktiivne kõrvalkilpnääre (hüpoparatüreoidism) võivad olla vastutavad küünte rabeduse eest.
  • Reumatoidartriit (krooniline polüartriit): Reumatoidartriit on krooniline põletikuline liigesehaigus ja kõige levinum reumaatilise haiguse vorm. See võib muuhulgas põhjustada tuhmunud, hapraid sõrmeküüsi, küünte kasvuhäireid ja väikeseid hemorraagiaid küünte all.
  • Tsütostaatikumid (kemoterapeutilised ained): need ained pärsivad kiiresti paljunevate rakkude kasvu. Neid kasutatakse peamiselt vähiravis. Selle keemiaravi võimalik kõrvalmõju võib olla õhukesed, rabedad küüned.

Milliste toitainete puudus võib põhjustada küünte hapraid?

Lisaks ülaltoodud põhjustele võivad küünte rabeduse põhjuseks olla ka mõned toitainete puudused. Näiteks võib teatud mineraalide või vitamiinide ebapiisav pakkumine põhjustada küünte haprust:

  • Vitamiinipuudus: Mõnikord on õhukesed, rabedad küüned märk B-vitamiini, C-vitamiini, biotiini, foolhappe või kobalamiini puudusest. A-vitamiini (retinooli) defitsiit põhjustab ka kuivi, killustunud ja hapraid küüneid.

A-vitamiini puhul võib aga küüned hapraks muuta mitte ainult puudus, vaid ka üledoos.

Haprad küüned: mida teha?

Järgmiste nippidega saad ise midagi ette võtta rabedate küünte vastu või toetada põhihaiguse ravi:

  • Tasakaalustatud toitumine: Tasakaalustatud toitumine on tervete ja tugevate küünte jaoks oluline. Võib olla kasulik võtta täiendavaid toidulisandeid (nt biotiini või räni preparaate). Küsige selle kohta oma arstilt.
  • Töökindad: Töökindaid on kõige parem kanda vees töötamisel (nõude pesemine, põrandate pesemine jne).
  • spetsiaalne küünehooldus: õlivannid ja kätepakid on tõestatud meetodid rabedate küünte vastu. Küünte tugevuse parandamiseks võite kasutada spetsiaalseid preparaate nagu küüneõli või küünekreemi. Tavaliseks küünehoolduseks sobivad ka taimeõlid nagu mandli- ja oliiviõli.
  • Hoolduskreem pärast duši või vanni: Pärast igapäevast dušši või vanni pole hoolduskreemist rõõmus mitte ainult nahk – sellest saavad kasu ka küüned.
  • Spetsiaalne küünelakk: spetsiaalsed küünelakid võivad anda rabedatele küüntele rohkem tugevust, pakkudes mineraale ja kaitsekilet. Vees lahustuvaid lakke tuleks kanda iga päev, eelistatavalt enne magamaminekut. Saate neid kasutada ka kosmeetiliste küünelakkide all. Kui teil on aga haprad küüned, võib olla mõistlik mõnda aega hoiduda värvilise laki kasutamisest. Sest enne iga uut küünevärvi tuleb vana küünelakieemaldajaga eemaldada. Ja see pole küüntele hea.

Kodustel abinõudel ja alternatiivsetel ravimeetoditel on oma piirid. Kui kaebused püsivad pikema aja jooksul, ei parane või isegi süvenevad vaatamata ravile, tuleb alati pöörduda arsti poole.

Haprad küüned: mida arst teeb?

Küünte rabeduse põhjuse väljaselgitamiseks peab arst esmalt patsiendiga üksikasjaliku vestluse haigusloo kohta (anamnees). Ta uurib näiteks toitumisharjumuste, võimaliku kokkupuute kohta kemikaalidega või muude kaebuste ja haiguste kohta.

Intervjuule järgneb füüsiline läbivaatus, mille käigus uurib arst küüsi täpsemalt. Kui haigusloo küsitlus ja füüsiline läbivaatus näitavad, et küünte rabeduse põhjuseks on mõni põhihaigus, võib olla kasulik teha täiendavaid uuringuid:

Kuidas arst saab ravida hapraid küüneid

Kui haprad küüned on tingitud põhihaigusest, võib nende ravi parandada ka küünte tugevust. Näiteks rauavaegusaneemia korral võib aidata rauapreparaat. Küüneseene puhul on tõhusad spetsiaalsed küünelakid või fungitsiidsete ainetega salvid.