Rasunäärme kartsinoomi diagnoosimine
Diagnoos pannakse sageli kliinilise pildi ja koeproovi kombinatsiooniga (biopsia). Silmatorkav naha muutused or silmalau silma turset uuritakse valgusmikroskoopia abil (histoloogiline). Kui kahtlus rasunääre silma (silma) või ülejäänud keha (ekstraokulaarne) kartsinoom kinnitatakse koeproovis, tavaliselt tehakse kogu keha või silmakoopa, aga ka külgnevate struktuuride hindamiseks kompuutertomograafia. Seega ühelt poolt kasvaja levik ja teiselt poolt igasugune olemasolev metastaasid saab hinnata.
Nende sümptomite järgi saab ära tunda rasunäärme kartsinoomi
A rasunääre kartsinoomi ei saa ravida konservatiivselt ega ainult ravimitega. Kasvaja agressiivsuse tõttu on valitud teraapia seetõttu helde kirurgiline eemaldamine. Kui lümf mõjutatud on sõlmed, need eemaldatakse ka ja ülejäänud kude kiiritatakse.
Kaugelearenenud (silma) rasunääre silma kartsinoom, kui mõjutab ka orbiiti, eemaldatakse kogu orbiit. Sellisel juhul saab klaasisilma patsiendi soovi korral hiljem sisestada. Kasvaja kirurgilisele eemaldamisele järgneb tavaliselt kiiritusravi. Kuna kasvaja kipub eemaldatud kohas uuesti kasvama, on kahtluste korral varakult tegutsemiseks vajalik regulaarne kliiniline kontroll.
Rasunäärme kartsinoomi prognoos
Kuni 40% juhtudest taastub kasvaja eemaldatud kohas esimestel aastatel pärast operatsiooni. Silma lokaliseerimisega (silma peal) on risk väiksem kui 20%. Rasunäärme kartsinoom on äärmiselt agressiivne kasvav kasvaja, mis võib kiiresti tekkida metastaasid (tütre kasvajad) suureneva suurusega.
Seetõttu on kasvaja suurenev suurus ka prognoosiliselt ebasoodne parameeter. Muud ebasoodsad tegurid on kasvaja tungimine laevad ja kasvaja esinemine mitmel pool kehas. Lisaks tuleb rakkude vähest diferentseerumist koeuuringus pidada ebasoodsaks. Siin hinnatakse, kui kaugel rakud algkoe rakkudest kõrvale kalduvad.
Kõik selle sarja artiklid:
