Südame müristamised võib liigitada järgmistesse mürinatesse vastavalt nende ajalisele esinemisele südametsüklis (sõltuvalt süstoolist või diastoolist):
| Süstoolne süda nuriseb |
- Eristatakse väljasaatmist ja tagasipöördumist.
|
| Diastoolne süda nuriseb |
- Eristatakse diastoolse tagasivoolu ja diastoolse täitmise nurinaid.
- Nad on alati orgaanilised ja seetõttu patoloogilised (patoloogilised).
|
| Pidev süda nuriseb |
- Neid saab kuulda nii süstoolset kui ka diastoolset (“masina müristamine”)
|
legend
Südamemurmad liigitatakse veel:
| Juhuslik süda nuriseb |
|
| Funktsionaalne süda nuriseb |
- Esinevad voolunähtustena, see tähendab, et südame väljundsagedus suureneb süda ventiilid suurenenud voolukiirusel.
- Kõige tavalisemad põhjused aastal lapsepõlv: palavik, aneemia (aneemia), hüpertüreoidism (hüpertüreoidism).
|
| Orgaaniline süda nuriseb |
- Patoloogia patoloogiline kõrvalekalle kardiovaskulaarsüsteem on kohal, nt
- Valvulaarsed ja vaskulaarsed stenoosid (kitsendused), klapipuudulikkus (ventiilide nõrkused).
- Patoloogilised šundiühendused (lühisühendused tavaliselt eraldatud vahel laevad või südamekambrid).
|
Ülevaade südame nurisemise valjuhääldite määratlusest:
| Valjuse hinne |
Kirjeldus |
| 1 of 6 |
- Vaikne süda mühiseb
- Seda varjab tavaline hingamisheli
|
| 2 of 6 |
- Selgelt kuuldav süda mühiseb
- Ei varja tavaline hingamisheli
|
| 3 of 6 |
- Valju süda nuriseb
- Ei mingit käegakatsutavat (käegakatsutavat) nurinat
|
| 4 of 6 |
- Valju süda nuriseb
- Õrn sumin
|
| 5 of 6 |
- Väga vali süda mühiseb
- Selge sumin, mida saab kuulata (kuulata) sõrme / käega
|
| 6 of 6 |
- Väga vali süda mühiseb
- Kuulatav ilma stetoskoopita
|
