Lühiülevaade
- Mida teha südame-veresoonkonna seiskumise korral? Kutsu päästeteenistus, elustamine
- Südame-veresoonkonna seiskumine – põhjused: nt. südameatakk, südame arütmia, kopsuemboolia, uppumis- või lämbumisoht, mürgistus
- Südame-veresoonkonna seiskumine: mida päästeteenistus teeb? Südamemassaaž, päästehingamine, defibrillatsioon, ravimid, põhihaiguse ravi.
Südame-veresoonkonna seiskumine: mida teha?
Südame seiskumise (südame-veresoonkonna seiskumise) korral peab haigestunud isik saama abi nii kiiresti kui võimalik. Sest juba mõne minuti pärast ilma verevarustuseta hakkavad ajurakud surema! Esmaabiandjana peaksite seetõttu kohe alustama elustamist.
Elustamine südameseiskumise korral
- Kontrollige teadvust ja hingamist: Kontrollige, kas patsient reageerib ja hingab endiselt (kontrollige, kas pea on kergelt välja sirutatud; vajadusel eemaldage võõrkeha suust ja kurgust).
- Päästeteenistuse hoiatus: kui seda pole veel tehtud, helistage kohe kiirabisse või paluge seda teha kellelgi teisel kohalviibijal.
- 2 korda päästvat hingetõmmet: pärast 30 surumist ventileerige patsienti kaks korda (kas suust suhu või suust nina).
- Tsükkel 30:2: Jätkake 30:2 tsüklit (30 x rinnale surumist ja 2 korda päästvat hingetõmmet vaheldumisi), kuni kiirabiarst saabub või patsient hingab uuesti iseseisvalt. Võimalusel vaheldumisi teise esmaabiandjaga.
- Vajadusel defibrillatsioon: kui läheduses on automaatne väline defibrillaator (AED), saate seda kasutada ka elustamiseks. Vajadusel paluge kellelgi seade ära tuua, kui te patsienti ülalkirjeldatud viisil ise elustate.
Täiskasvanute elustamise täpsemad juhised leiate artiklist Elustamine. Lisateavet laste (eriti imikute ja väikelaste) elustamise kohta leiate artiklist Laste elustamine.
Kui kardate hingetõmmet teha, tehke lihtsalt rinnale surumist. See on parem kui mitte midagi. Lisaks on teadvuseta inimese kopsudes sageli veel hapnikurikast õhku. Südamemassaaž pumpab hapnikku koos verega ajju.
Elustamine: mida peaksite meeles pidama
- Õige sageduse saavutamiseks rinnale surumise ajal võite järgida Bee Geesi laulu “Stayin’ Alive” või Justin Timberlake’i laulu “Rock Your Body” rütmi.
- Automaatsete välisdefibrillaatorite (AED) kasutamine, näiteks paljudes avalikes kohtades kergesti kättesaadavad, ei tohiks kunagi rindkere surumist edasi lükata ega asendada!
- Defibrillaatori kasutamisel järgige seadme antud hääljuhiseid või kirjalikke juhiseid.
Südame-veresoonkonna seiskumine: põhjused
Südame-veresoonkonna seiskumisel võib olla mitu põhjust, näiteks:
- Müokardiinfarkt (peamine südame-veresoonkonna puudulikkuse põhjus).
- Koronaararterite haigus (CAD)
- Südame arütmia
- raske südamepuudulikkus (südamepuudulikkus)
- ebanormaalselt suurenenud südamelihas (laienenud kardiomüopaatia)
- äge kopsuemboolia
- hingamisteede ummistus sissehingatud võõrkehade, näiteks vee (uppumine) või väikeste esemete poolt (võõrkeha aspiratsioon)
- Hingamise seiskumine aju hingamiskeskuse puudulikkuse (nt ajuverejooks) või hingamislihaste halvatuse (nt seljaaju vigastus) tõttu
- Suurest verekaotusest tingitud šokk (hulgivigastusega õnnetuse korral = polütrauma)
- raske hüpotüreoidism (kilpnäärme alatalitlus)
- joove (alkohol, narkootikumid jne)
Südame-veresoonkonna seiskumine: millal pöörduda arsti poole?
Südame-veresoonkonna seiskumine on eluohtlik hädaolukord. Seetõttu peate alati teavitama kiirabiarsti! Meditsiiniline abi on endiselt vajalik ka siis, kui olete patsiendi edukalt elustanud enne kiirabi saabumist (st taastub südametegevus ja hingamine).
Südame-veresoonkonna seiskumine: mida arst teeb?
Arst või parameedik teostab nn täiustatud elutoetust (ALS). Nende hulka kuuluvad defibrillatsioon, ravimite manustamine ja hingamisteede kindlustamine. Elementaarset elustamist, st südamemassaaži ja ventilatsiooni, teostab arst või parameedik nii kaua kui vaja. Seejärel viiakse patsient võimalikult kiiresti haiglasse. Südame-veresoonkonna seiskumise põhjus tuleb välja selgitada ja vajadusel ravida.
