Lülisamba artroosi prognoos on järgmine
Lülisamba artroos on progresseeruv haigus, mille progresseerumist ei saa aastate jooksul peatada. Kuid progresseerumist saab aeglustada ja / või ajutiselt peatada. Üldiselt suureneb valu viib tavaliselt liikuvuse vähenemiseni.
Selle tagajärjel elukvaliteet langeb. The artroos iseenesest ei piira mõjutatud isikute eluiga. Kuid langeb nii vähese liikuvuse kui ka kardiovaskulaarsete haiguste tõttu (aastatepikkuste aastate tõttu) valuseotud treeningu puudumine) võivad olla lülisamba artroosi elu lühendavad tagajärjed.
Haiguse käik
Lülisamba artroos areneb tavaliselt aastate jooksul, enne kui see esmakordselt sümptomeid põhjustab. Pärast seda tuleb nn varajane staadium. Valu tavaliselt esineb üksikute selgroolülide juures liigesed selle aja jooksul. Lülisamba nimmeosa on palju sagedamini mõjutatud kui kaelalüli, kuna see kannab rohkem kaalu. Reeglina palju kaitsvat kõhr on endiselt säilinud, kuid selgroolüli on ka veidi kahjustatud. Pärast mitu aastat kuni aastakümmet suureneb kõhr ja luukahjustuste korral jõuab haigus lõpuks hilisse staadiumisse, kus praktiliselt ei säilita kõhre ja tekivad massilised luumuutused.
Millist puude astet lülisamba artroosi korral saab?
Seljaaju artroosi korral saadud puude määr (GdB) sõltub sellest, kui piiratud on haigus. Kerged sümptomid ilma funktsionaalsete piiranguteta pakuvad tingimusi GdB 10 jaoks, samas kui GdB 20 kuni 40 antakse kergete funktsionaalsete piirangute eest. Mõõdukad piirangud toovad kaasa GdB 50 kuni 70 ja funktsionaalsed kaotused, samuti väga progresseeruv haigus on GdB 80 kuni 100 aluseks. GdB taotlemine on sageli töömahukas ja tavaliselt lükatakse taotlused alguses tagasi. Need, kes visalt vastulause esitavad, tavaliselt siiski õnnestuvad.
Seljaaju artroosi põhjused
Termin selgroog artroos kirjeldab alati degeneratiivset haigust, st haigust, mis tekib kulumise tõttu. Artroos on seetõttu enamasti vanusega seotud. Lisaks on siiski riskifaktoreid nagu raske füüsiline töö või nn suure mõjuga sport, kus selgroog peab kandma palju raskusi ja neelama palju šokke.
See toob kaasa lülidevaheliste ketaste kiirema kulumise. Need ei suuda oma kaitsepuhvri funktsiooni enam piisavalt täita. Selle tulemusena pannakse kõhr kiht, mis lisaks kaitseb selgroolüli.
Teatud stressiperioodi järel on ka see kulunud, nüüd on luu ise stressis. See on tavaliselt põhjus, miks pärast mitu aastat kestnud kuuri selgroolülid ise üksteise vastu hõõruvad, sest kõik kaitsekihid on juba kadunud. Lisaks vanusest ja füüsilisest koormusest tingitud kulumisele võivad selgroo vigastused soodustada ka selgroo artroosi arengut. Eriti traumaatilised vigastused õnnetustes, millega kaasnevad luumurrud ja mis võivad seetõttu põhjustada selgroolülide väärasendeid liigesed, viivad selgroo artroosi tekkeni. Enamikul juhtudel on liigesed mõjutatud inimeste ümber selgroolüli keha on algselt artrootselt muutunud, kuid hiljem levib artroos ka teistele liigestele, kuna väärareng toob kaasa ka muutunud koormuse olukorra.
