Mõiste silmade test viitab paljudele erinevatele silmauuringutele ja nägemisvõimele või visuaalsele tajule. Nende abiga tehakse kindlaks, kas vastav isik vajab näiteks sellist optilist abivahendit prillid or kontaktläätsed. Mõnes ametis või näiteks enne juhiloa saamist tuleb silmade test on kohustuslik.
Mis on silmade test?
Mõiste silmade test viitab paljudele erinevatele silmauuringutele ja nägemisvõimele või visuaalsele tajule. Silmatesti all mõistavad eksperdid erinevaid katseid ja uuringuid, mida saab teha seoses inimese nägemis- ja tajumisvõimega. Enamasti määratakse eelkõige vastava inimese nägemisteravus. Põhimõtteliselt kuuluvad värvinägemise, stereonägemise või samaaegse nägemise uuringud ka üldmõiste „silmade test” alla. Millised väärtused vastavad normile ja millal optilise abivahendi kasutamine või ravi osutub vajalikuks, on täpselt määratletud. Silmatestid teostab silmaarst või ka optiku poolt ja need on vajalikud näiteks juhul, kui juhiloa omandamine on peatselt tulemas või seda soovitakse töötada erialal, mille eelduseks on täiuslik nägemine.
Funktsioon, mõju ja eesmärgid
Silmatest viiakse enamasti läbi üldise silmauuringu käigus silmaarst. Muu hulgas määratakse patsiendi nägemisteravus. Seda tehakse nn nägemiskatse graafiku abil, millel on erineva suurusega tähed. Iga silma uuritakse kordamööda. Kui patsiendil on raskusi ühe või mõlema silmaga tähtede äratundmisega, näitab see a nägemispuue. silmaarst määrab siis sobivad prillid or kontaktläätsed. Kui patsiendil on selline optiline abivahend juba olemas, saab silma testi abil teha kindlaks, kas vastava nägemisteravus on prillid/kontaktläätsed on ikka piisav või tuleb neid kohandada. Sellisel juhul saab optik teha ka silmakontrolli ja seejärel väljastada uue visuaalse abivahendi. Silmatesti abil tuleks saavutada võimalike murdumisvigade avastamine ja kompenseerimine. Seetõttu on soovitatav korrapärane silmakontroll, hiljemalt siis, kui asjaomane isik märkab nägemisteravuse või taju muutusi üldiselt. Progresseeruvad ja ravimata visuaalsed defektid võivad aja jooksul süveneda. Kui nägemisravi määratakse varakult, saab seda protsessi aeglustada. Viimaseks, kuid mitte vähem tähtsaks, halb nägemine tähendab sageli ohtu, näiteks sõidukit juhtides. Sel põhjusel tuleb enne juhiloa saamist teha silmade test. Teatud tingimustel saab juhiloa välja anda seisund et sõidu ajal kantakse sobivat visuaalabi. Selle eesmärk on minimeerida varakahju ja kehavigastusi põhjustavate liiklusõnnetuste riski.
Riskid, ohud ja näidustused
Regulaarne nägemiskatse, mille käigus kontrollitakse kõnealuse isiku nägemisteravust, on puhtalt visuaalne test. Patsient peab nägemistesti diagrammilt lugema ainult tähti ja / või numbreid, et saada teavet selle kohta, kui väljendunud on mõlema silma nägemisteravus. Sel põhjusel ei ole selle uuringuga seotud riske ega ohte. See kehtib ka juhul, kui lisaks nägemisteravusele tehakse visuaalseid katseid näiteks ruumilise nägemise või nägemisvälja testimiseks. Kui viiakse läbi täiendavaid uuringuid nägemise ja taju osas ning kui teatud tingimustel kahtlustatakse silmahaigust, võib raviarst näiteks manustada silmatilgad laiendada õpilasi. Seda tehakse selleks, et ta saaks uurida silma tagaosa tihedamalt. Sellisel juhul võivad harvadel juhtudel ilmneda ülitundlikkusreaktsioonid. Seda uuringut ei tohi kataraktiga patsientidel läbi viia. Pärast õpilane laienemisel peavad patsiendid ikkagi meeles pidama, et nende nägemine on ajutiselt halvenenud, ja seetõttu ei tohi nad paar tundi autot, mootorratast ega jalgratast juhtida. Kuid silmatorkamatu silmapaistva silma ja silmapaistmatute leidude korral ei ole sellised uuringud vajalikud. Seega ei kaasne silmakatse ise mingeid riske, kuid aitab korrigeerides oluliselt minimeerida võimalikke ohte kahjustatud isikule endale ja teistele liiklejatele. a nägemispuue.
Tüüpilised ja levinud silmahaigused
- Silmapõletik
- Silmavalu
- Konjunktiviit
- Kahekordne nägemine (diploopia)
- Valgustundlikkus
- Lühinägelikkus (lühinägelikkus)
- Kaugnägevus (hüperoopia)
