Millised harjutused aitavad skolioosi korral?
Skolioosiharjutuste hulgas on ühelt poolt füsioterapeutilised rakendused, mille puhul patsient peab vaid veidi vaeva nägema. Teisest küljest õpib patsient füsioteraapia harjutusi, mida saab kodus aktiivselt korrata.
Need harjutused aitavad eelkõige peatada haiguse progresseerumist ja vähendada olemasolevat selgrookõverust.
Skolioosi harjutuste eesmärgid
Skolioosi harjutuste eesmärgid on:
- Kehahoiaku parandamine
- Lihaste tugevdamine
- Ettepoole (lordoos) ja tahapoole (kyphosis) kõverate kõrvaldamine
- Suurendada kopsude ja südame funktsiooni
Skolioosi vastu on palju harjutusi ja erinevaid füsioterapeutilisi ravikontseptsioone. See, kas nad kõik tegelikult oma eesmärgid saavutavad, on mõnel juhul vastuoluline.
Uuringud ei ole veel kõigi harjutuste tõhusust tõestanud – samas on ka mitmeid teateid kontrollitud edukate ravide kohta, näiteks Schrothi meetodi kasutamisest.
Arstid soovitavad üldiselt skolioosi harjutusi teha ka korsetiravi või kirurgilise ravi osana.
Skolioosi harjutuste meetodid
Praeguseks on skolioosi raviks üle 100 erineva füsioteraapia ja alternatiivmeditsiini meetodi. Allpool kirjeldatakse üksikasjalikumalt mõningaid tuntud ja levinud ravimeetodeid.
Harjutusi, mis aitavad skolioosi korrigeerida, saavad tavaliselt regulaarselt teha vanemad lapsed, noorukid, täiskasvanud või väiksemate laste puhul kodus täiskasvanu järelevalve all. Tavaliselt on siiski soovitatav, et terapeut neid kõigepealt kontrolliks ja arstiga konsulteerides õpiks.
Seda saab teha ambulatoorselt füsioterapeudi juures või statsionaarselt pikema viibimisega spetsiaalsetes taastusravikliinikutes.
Lisaks ambulatoorsele või statsionaarsele füsioteraapiale on nüüdsest olemas ka skolioosi digitaalsed veebikursused ja -ravi, millest osa hüvitavad haigekassad. Kõige parem on küsida selle kohta oma arstilt.
Ise harjutusi tehes ilma eelneva professionaalse juhendamiseta ja ilma arsti nõuandeta kaasneb oht, et need kas ei tööta või halvemal juhul põhjustavad kahjustusi.
Klappi roomamine
Saksa kirurg Rudolf Klapp töötas välja harjutused skolioosi raviks juba 1905. aastal. Patsient teeb neid neljal jalal seistes. Vilt- või vahtpolstrid kaitsevad käsi, jalgu ja põlvi.
Vojta tehnika (neurofüsioloogiline liikumistreening)
Tšehhi neuroloogi Václav Vojta skolioosiharjutused on kokku võetud termini refleksiliikumine alla. Refleks on alati sama füüsiline reaktsioon teatud stiimulile.
Vojta tehnikas lamavad patsiendid kas kõhul, seljal või külili. Seejärel vajutab terapeut teatud kehaosadele, et käivitada spetsiifilised liikumisrefleksid. See omakorda stimuleerib närve, mis varustavad teatud lihaseid. Neid skolioosiharjutusi kasutatakse peamiselt imikutel ja väikelastel, et kompenseerida üksikute lihasrühmade tasakaalustamatust.
Vojta tehnika aitab sageli ka täiskasvanute ja paljude teiste närvi- või lihasehäirete korral (nagu parapleegia, lapsepõlves esinev ajukahjustus, insult, hulgiskleroos). See mõjutab tasakaalu kontrolli, keha joondamist ja sihipäraseid liigutusi (nt kätega haaramist). Need protsessid kulgevad tervetel inimestel automaatselt, kuid erinevate haiguste puhul on need oluliselt piiratud.
Kolmemõõtmelised skolioosi harjutused Schrothi (-Lehnerti) järgi
Selle meetodi rajas 1920. aastatel võimlemisõpetaja Katharina Schroth, kes ise kannatas skolioosi käes. Hiljem arendas ta seda edasi.
Patsient vaatab end peeglist ja parandab koos terapeudiga oma ebaõiget kehahoiakut nii hästi kui võimalik. Eesmärk on, et patsient tajuks ja sisestaks teadlikult liigeste asendeid, lihaste pikkusi või sidemete venitusi.
Ja vastupidi, eesmärk on, et patsient tunneks ära ja väldiks valesid kehaasendeid, mis võimaldavad skolioosil edasi areneda (nt tööl lonkamine). Kokkuvõttes treenivad need skolioosiharjutused koordinatsiooni, kehahoiakut ja liigutusi. Eesmärk on, et mõjutatud isikud võtaksid neid üha enam alateadlikult oma igapäevaellu.
Pöördenurga hingamine
Schrothi skolioosi harjutused hõlmavad ka nn pöörlemisnurga hingamist. Teadlikult sisse hingates (ülakeha keerates ja venitades) tahetakse ribisid uuesti ettepoole lükata sellel küljel, kus lülisamba väänamine põhjustab lamendunud roidekorvi. Ideaalis pöörleb ka selg samal ajal ja saavutab tervislikuma asendi.
Edasised skolioosi harjutused
Järgmine tabel annab ülevaate:
|
sihtmärk |
Näited sobivatest skolioosiharjutustest või raviviisidest |
|
Pagasiruumi lihaste tugevdamine |
|
|
Lülisamba sirgendamine |
|
|
(saavutatud) seisundi säilitamine |
Skolioosiravis kasutatakse ka alternatiivseid ravimeetodeid, nagu osteopaatia või kiropraktika. Alternatiivsete ravimeetodite tõhusus on aga vastuoluline ning seda pole veel teaduslike ja tavameditsiini kriteeriumide järgi tõestatud. Soovitatav on neid kasutada ainult lisandina ja arstiga konsulteerides.
Milliseid harjutusi saab jõusaalis teha?
Mõnda sihipärast jõuharjutust seljale, seljatreeningut ja muid harjutusi saab treeneri professionaalsel nõustamisel läbi viia ka paljudes spordistuudiotes. Sageli tehakse eripakkumisi. Eelnevalt on mõttekas nõu küsida arstilt, kes oskab haigetele ka konkreetseid harjutusi ja treeninguid soovitada.
Millised spordialad sobivad skolioosi jaoks?
Skolioosiga sportimine pole mitte ainult võimalik, vaid ka väga soovitatav. See ei kehti aga tõsiste lülisamba kõveruste kohta, mis on seotud kardiopulmonaarse funktsiooni piirangutega. Vähene liikumine soodustab skolioosi progresseerumist.
Kuid tõmblevate ja keerduvate liigutustega spordialad ei sobi haigetele. Nende hulka kuuluvad kulturism, tõstmine, tennis, batuut, tasuta ratsutamine ja golf. Eriti sobivad spordialad on aga
- Kepikõnd ja matkamine
- Rulluisutamine, rulluisutamine, uisutamine või murdmaasuusatamine
- jalgrattasõit
- Ujumine (eriti selili- ja krooliujumine), veespordiharjutused (nt vesivõimlemine)
- Terapeutiline ratsutamine
- Jooga, pilates
Sörkimine on kasulik ka skolioosi puhul, kuid oluline on kanda sobivaid jalanõusid. Asfaldist sobivam on ka pehme pinnas (mets, heinamaa). Tantsu- või võimlemisspordialad, näiteks aeroobika, toimivad samuti üldiselt skolioosi vastu.
Skolioosi esineb aga sagedamini iluvõimlejatel ja balletitantsijatel, mistõttu on otsene kasu vaieldav.
Ronimist peetakse skolioosi parimaks spordialaks. On olemas isegi spetsiaalsed skolioosiharjutused ronimiseks ja seinatangide jaoks.
