Spinous protsessid
Dendriidid, millel puudub a varjatud protsess nimetatakse “siledateks” dendriitideks. Nad võtavad närviimpulsse otse üles. Kui dendriitidel on ogad, siis närviimpulsse saab imada nii selgroo kaudu kui ka dendriiditüve kaudu.
Dendriitidest tulevad okkad välja nagu väikesed seenepead. Nende suurus võib olenevalt tegevusest suureneda või väheneda. Kui nad suurendavad dendriitide pinda, loovad nad ühenduste jaoks rohkem ruumi.
Need sisaldavad sageli omamoodi kaltsium ladustamine, mille funktsiooni alles uuritakse. Siit saate lisateavet kaltsium Dendriidi pagasiruumi ja okastega võtavad nad teabe üles. Tavaliselt on need põnevad impulsid.
Lisaks saavad nad teavet "puhverdada" ja kaitsta nii stiimuli küllastumise eest. Samuti kahtlustatakse, et aktiivsuse suurenemine toob kaasa omamoodi konkurentsi sidemete vahel. Sel juhul saab “tugevam” sidumissait rohkem valku ja võib edasi areneda, samal ajal kui “nõrgemate” sidumissaitide suurus väheneb valguvaegus. See tähendab, et konkreetsete saitide kasv on seotud teiste saitide vähenemisega. See võib selgitada, kuidas erivõimed paranevad, samal ajal kui asjaomase isiku muud võimed ja oskused muutuvad raskemaks.
Aksonaalne transport
. axon on pikk torukujuline närvirakk protsess, mis mõnes aspektis erineb dendriitidest. The axon on mõeldud ainete transportimiseks närvirakk keha teise rakku. Näiteks jõuavad teatud messenger-ained, mis on pakitud nn vesiikulitesse, samuti toitained teise ühenduspunkti.
Teiselt poolt saab aineid transportida ka närvirakk keha. Nii võivad seestpoolt jõuda mitte ainult rakule kasulikud ained, vaid ka patogeenid. Kuna transpordimehhanismid on keerukad ja aeglased, taastab rakk vabanenud messenger-ained ja pakkib need vesiikuliteks.
Transport võib toimuda koos nn mikrotuubulitega või ilma. Transport ensüümide ja suured rakutellingud valgud toimub ilma mikrotuubuliteta. Erutavat või pärssivat teavet läbib ka axon närvirakku. Teavet edastatakse ainult ühes suunas, nimelt sihtorgani suunas. Informatsioon võib aga dendriidis ja närviraku kehas levida mõlemas suunas.
Dendriitidest loobumine
Dendriitide peamine ülesanne on teabe saamine. Nad toimivad nagu antennid, võtavad teavet üles ja edastavad seda. Dendriitides võib teave kulgeda nii raku keha suunas kui ka tagasi nn dendriidi otsa.
See juhtub siis, kui tegevuspotentsiaal moodustub aksonis, mis seejärel ei ole suunatud ainult aksonit mööda närviraku kehast eemale, vaid levib tagasiside mõttes tagasi ka dendriitidele. See ülekanne on aktiivne, st dendriidid on võimelised signaale muutma ja töötlema. Neil õnnestub see abiga valgud.
Eriti ühenduspunkti lähedal on dendriitidel palju struktuure, mis võimaldavad neil moodustada ja modifitseerida valgud. Oma ülesannete täitmiseks vajavad dendriidid uusi valke, mis transporditakse rakukehast dendriitidesse. Lisaks transporditakse dendriitidesse messenger-molekulid, nn mRNA.
Need messenger molekulid sisaldavad valkude ehitamise plaani. Seega saab dendriitides toota valke. See mängib olulist rolli närvirakkude vormitavuse, nn neuroplastilisuse jaoks, millel on suur tähtsus õppimine protsesse.
Dendriitide ühenduspunktid võivad olla erinevad. Aksoni ja dendriidi vahetus on sage. Võimalik on ka vahetamine erinevate dendriitide vahel.
Aksoni ja dendriitide selgrooliste protsesside vahel on veel üks haruldasem vahetusvõimalus, mida pole veel põhjalikumalt uuritud. Sõltuvalt närvirakkude tüübist ja ülesandest saab mikroskoopiliselt visualiseerida erinevaid dendriidimustreid. Kuid nende struktuur ja funktsioon on väga sarnased.
Erandiks on nn pseudounipolaarsed närvirakud. Nagu mõned aksonid, ümbritseb neid ka mantel, nn müeliinikestad. Seetõttu näitavad nad aksonitega sarnasust.
Dendriit võtab kehalt teavet ja edastab selle organismile aju. Selle ümbrise kaudu saab see dendriit edastada teavet pikkade vahemaade tagant. Seetõttu nimetatakse seda ka dendriitseks aksoniks või dendriitilise iseloomuga aksoniks.
Lisaks võivad dendriitide okkad kaitsta närvirakke stiimuli küllastumise eest, kuna need võivad ajutiselt teavet salvestada. Nad teevad seda siis, kui rakukehas töödeldakse korraga juba liiga palju teavet. Nad kohandavad teabe ajakohastamiseks sobivat ajahetke.
Dendriitide edasine ülesanne on närvirakkude toitumine, kusjuures nad toetavad gliiarakke. Lisaks aitavad dendriidiharud kaasa närviraku pinna suurenemisele. Seega võimaldavad nad suurendada teiste rakkudega ühendamise võimalusi.
