Sugulaste koduhooldus: pikaajalise hoolduse kindlustus ja hooldusastmed

Helga S.-l on haiguse tõttu õigus saada hooldusravikindlustuse hüvitisi. Õendusabi kindlustus asub alati tervis kindlustus, millega üks on kindlustatud. Pikaajalise hoolduse kindlustusfond määrab hooldusvajaduse tõsiduse, määrates isikule ühe viiest hooldusastmest.

Keda peetakse pikaajalist hooldust vajavaks?

Mõiste „hooldusvajadus“ on määratletud Saksamaa sotsiaalkoodeksis (SGB XI). See määratleb pikaajalise hoolduskindlustuse alusel hooldustoetuste saamise kriteeriumid. Selle kohaselt on hooldust vajavad isikud „need, kellel on tervisseotud iseseisvuse või võimete halvenemine ja vajavad seetõttu teiste abi. Need peavad olema isikud, kes ei suuda füüsilisi, kognitiivseid või vaimseid puudusi iseseisvalt kompenseerida ega nendega toime tulla tervisseotud koormused või nõuded. " Lisaks peab hooldusvajadus olema püsiv, eeldatavasti kestma vähemalt 6 kuud.

Seadusandlikud muudatused: rohkem keskendutakse iseseisvusele

Teise hoolduse tugevdamise seaduse (PSG II) raames kehtestati 1. jaanuaril 5 hooldustasemed 1–2017. Need asendavad eelmist kolme hooldustaset. Õiguslike muudatuste põhieesmärk oli aidata paremini rahuldada lapse hooldamisvajadusi dementsus patsiendid, vaimupuudega ja kannatavad vaimuhaigus. Seetõttu ei põhine hooldusvajaduse määr enam ainult mõjutatud inimeste füüsilistel piirangutel, vaid ka sellel, kui iseseisvalt nad saavad oma igapäevaeluga hakkama saada.

Hooldus kodus: õigus hooldushüvitistele

Hooldust vajava inimese puude ja võimete hindamiseks on erinevad kriteeriumid. Need kriteeriumid SGB alusel hooldustoetuste taotlemiseks on määratletud järgmiselt:

  1. Liikuvus: voodis asendi muutmine, stabiilse istumisasendi säilitamine, ümberistumine, elamispinnal liikumine, trepist üles ronimine.
  2. Kognitiivsed ja suhtlemisoskus: inimeste äratundmine lähikeskkonnast, kohalik ja ajaline orientatsioon, oluliste sündmuste või tähelepanekute meenutamine, igapäevaste toimingute kontrollimine, igapäevaelus otsuste tegemine, faktide ja teabe mõistmine, riskide ja ohtude äratundmine, elementaarsete vajaduste edastamine, viipade mõistmine, vestluses osalemine.
  3. Käitumuslikud ja psühholoogilised probleemid: motoorsed käitumishäired, öine rahutus, agressiivne käitumine, vastupanu põetamisele ja muudele toetavatele meetmetele, pettekujutelmad, hirmud, depressiivse meeleoluga loidus, sotsiaalselt ebapiisavad käitumismallid
  4. Enesehooldus: esiosa ülakeha pesemine, isiklik hügieen pea piirkonnas, intiimpiirkonna pesemine, dušš ja suplemine, sealhulgas juuste pesemine, riietumine ja lahti riietamine, toidu valmistamine ja jookide valamine, söömine, joomine, tualeti kasutamine või kott, kusepidamatuse tagajärgedega toimetulek, sisekateetri ja urostoomia käsitlemine, fekaalipidamatuse tagajärgedega toimetulek ja stoomiga toimetulek, parenteraalselt või toru kaudu toitumine
  5. Haigustega toimetulek ja iseseisev toimetulek- või raviseotud nõuded ja pinged.
    1. Ravimite, süstide, intravenoosse juurdepääsu eest hoolitsemise, imemise ja hapniku manustamise, hõõrumiste ning külma ja kuumuse korral, kehatingimuste mõõtmine ja tõlgendamine, kehaga seotud abivahendid
    2. Seoses riietuse muutmise ja haavahooldusega, stoomiga hooldamine, korrapärane ühekordne kateteriseerimine ja lahtistavate meetodite kasutamine, teraapiameetmed kodukeskkonnas
    3. Seoses aja- ja tehnoloogiamahukaga meetmed kodukeskkonnas arsti külastamine, muude meditsiiniliste või raviasutuste külastamine.
    4. Seoses dieedist kinnipidamise või muude haiguste või raviga seotud käitumisnõuetega
  • Igapäevaelu ja sotsiaalsete kontaktide kujundamine: kujundage igapäevane rutiin ja muutustega kohanemine, puhkamine ja magamine, hõivamine, tulevikku suunatud plaanide koostamine, inimestega suhtlemine.
  • Samuti tuleb arvestada sellega, mil määral saab majapidamise juhtimist veel juhtida.

    Hooldusastme määramine

    Haigestunud isiku hoolduskraadi määrab ravikindlustuse meditsiiniteenistuse (riiklikult kindlustatud kindlustatu) või MEDICPROOF (erakindlustatud) hindaja punktisüsteemi alusel:

    Hooldusaste Punktide arv Kahjustuse aste
    1 12.5 kuni alla 27 Madal sõltumatuse kahjustamine
    2 27 kuni alla 47.5 Oluline sõltumatuse kahjustamine
    3 47.5 kuni alla 70 Iseseisvuse tõsine kahjustamine
    4 70 kuni alla 90 Kõige tõsisem sõltumatuse kahjustamine
    5 90 et 1000 Kõige raskem iseseisvuse kahjustus koos hooldusravi erinõuetega

    Pikaajalise hoolduse taseme muutmine pikaajalise hoolduse astmeks

    Hooldust vajavaid inimesi, kes olid juba enne 2017. aastat ühel kolmest hooldustasemest, ei hinnatud ümber, vaid viidi üle uutele hooldustasemetele. Siin kehtis nn Bestandsschutz, mis tähendab, et kedagi ei pandud halvemasse olukorda. Hooldustasemete üleviimine hoolduskraadidesse toimus vastavalt sellele skeemile:

    • 2. hooldustase: piiratud igapäevase pädevuse ja 0. hooldustasemega hooldustasem “1”.
    • Hooldustasand 3: 1. igapäevase pädevuse ja 2. hooldustasemega hooldustasem.
    • 4. hooldustasem: piiratud igapäevase pädevuse ja 2. hooldustasemega 3. hooldustasem
    • 5. hoolduskraad: 3. hooldustasem piiratud igapäevaste oskustega.