Diagnostika Juba anamneesis võib koguda väärtuslikke näpunäiteid. Lisaks võivad hüppeliigese artroosi tõestada varasemad hüppeliigese vigastused või põletikulised liigesehaigused. Täpseks diagnoosimiseks kasutatakse pildistamismeetodeid: näiteks valu iseloomud, valu intensiivsus ja valu aeg on sageli hea näitaja. Eriti röntgenikiirgus kahel tasapinnal koormuse all ... Diagnostika | Hüppeliigese artroos
Sport hüppeliigese artroosi korral Hüppeliigese artroos on erinevalt enamikust teistest keha liigeseartroosidest haigus, mis mõjutab sageli noori. Spordivigastused on hüppeliigese artroosi kõige levinum põhjus. Siin peetakse haiguse teadaolevaks käivitajaks eelkõige hüppeliigese luumurde. Kui… Sport hüppeliigese artroosi korral | Hüppeliigese artroos
Kokkuvõte Hüppeliigese artroos on suure koormuse tõttu väga levinud probleem. Enamikul juhtudel on artroosi põhjuseks varasemad vigastused või reumaatiline haigus. Kuid pidev ülekoormus massiivse ülekaalu või suurte koormuste tõttu võib põhjustada ka hüppeliigese artroosi. Artroos avaldub kliiniliselt tugeva valuga, esialgu… Kokkuvõte | Hüppeliigese artroos
Sissejuhatus/definitsioon Hüppeliigese artroos (liigese kulumine) kirjeldab hüppeliigese ülemise liigese degeneratiivset (kulumisega seotud) muutust, mis tekib tavaliselt pärast eelnevat haigust või ülekoormust. Hüppeliigese ülemise koormuse tõttu on osteoartriit väga levinud haigus, mida saab siiski väga hästi konservatiivselt ravida ... Hüppeliigese artroos
Põhjus Hüppeliigese artroos tekib kõige sagedamini pärast seda, kui hüppeliigese ülemise osa luumurrud on paranenud. Eriti mõjutavad see sisesportlasi, näiteks korv- või jalgpallureid. Sageli suruvad või purustavad nad hüppeliigese spordi ajal ja seega on neil aastate jooksul oluliselt suurenenud risk haigestuda artroosi. … Põhjus | Hüppeliigese artroos
