Väline unearter
Väline unearter varustab pehmeid kudesid ja luud Euroopa kolju, Samuti kurgus, kõri, kilpnääre ja kõvad meninges. See tuleb välja unearteri hargnemisest arteria carotis communansist ja on tavaliselt väiksem tuiksoon kahest unearterist. Tavaliselt asub see sisemise osa ees unearter ja kulgeb musculus stylopharyngeuse, musculus stylohyoideuse ja musculus digastricuse tagumise osa vahel.
Selle käigus läbivad seda hüpoglossaalne närv ja glossofarüngeaalne närv. Lõualuu nurga all jaguneb see oma otsaharudeks: ülalõualuu tuiksoon ja pindmine ajaline arter. Nendest kahest harust alates arvukalt harusid kuni erinevate struktuurideni kolju ja kael esile kerkima.
Seega varustab arteria carotis externa keel ja kõri arteria lingualise ja arteri neelu kaudu. The kilpnääre tarnitakse koos veri arteria thyroidea superior ja nägu arteria facialis'i ja selle otsaharude kaudu. Arteria occipitalis varustab juhataja, kõrva tagakülje tagumine arteria auricularis ja lõualuu arteria maxillaris.
Nendest suurematest harudest kerkib arvukalt väikeseid oksi, mis omakorda varustavad punaste kudedega kolju ja kael. A. carotis externa annab 3 eesmist haru: A. thyroidea superior (kilpnääre, kõri), A. lingualis ( suu, keel) ja A. facialis (pindmine nägu). Samuti annab see välja mediaalse haru, A. pharyngea ascendens (neelu kuni kolju põhi) ja kaks tagumist haru, A. occipitalis (kuklaluu) ja A. auricularis posterior (kõrvapiirkond).
Lõpuks annab see veel kaks otsaharu, A. maxillaris (närimislihased, näo kolju tagumine sisemine osa, meninges) ja A. temporalis superficialis (ajaline piirkond, kõrva osa). A. carotis externa varustab väliskolju ja selle osi kael. See toimetab harusid kõri, kilpnääre (A. thyroidea superior) ja neelu (A. pharyngea ascendens).
Suuõõne piirkonnas varustab see põrandat suu, keel (A. lingualis) ja hammustuslihased (A. maxillaris). See annab harud ka pindmisele näole (A. facialis), ajalisele piirkonnale (A. temporalis superficialis), juhataja (A. occipitalis) ja ka osa kõrvast. See varustab ka kolju sisemuse osi, näiteks kolju alus, näo kolju tagumine sisemine osa ja meninges.
Aneurüsm
Aneurüsm on nõrk koht anuma seinas. Tavaliselt tekib kõigepealt asümptomaatiline aneurüsm, mis avastatakse sageli juhuslikult. Kui aga laev puruneb järsu tõusu tõttu veri survet, võib see põhjustada eluohtlikku verejooksu koljus.
Aneurüsmid esinevad sageli Circulus Arteriosuse arterites. Enamasti asuvad need eesmises ühises tuiksoon, aga ka ajukeskkond, sisemine unearter ja sageli on kahjustatud tagumine ühine arter. Aneurüsmi purunemisel tekib verejooks arahnoidi ja sisemise ajukelme vahelises ruumis.
Tüüpilised sümptomid on väga tugevad, äkki tekkivad, nn hävitamise peavalud ja kaela jäikus. Kolju verejooks tuleb tuvastada ja ravida nii kiiresti kui võimalik, vastasel juhul avaldab veritsusest tingitud mahu suurenemine survet aju ja põhjustada ajukoe nihkumist vastasküljele. Selle tagajärjel võib olulisi struktuure pigistada või käänduda ning kahjustatud piirkondades võivad tekkida infarktid (koekaotus). Sõltuvalt piirkonnast on sellel märkimisväärne mõju (nt motoorikahäired) ja see võib sageli põhjustada surma. Seetõttu on hea prognoosi saavutamiseks hädavajalik varajane avastamine ja ravi enne rebenemist.
