Sünonüümid
Meditsiiniline: Substantia alba spinalis CNS, seljaaju, aju, närvirakk, halli aine seljaaju
Sissejuhatus
Selles tekstis püütakse esitada selgroog arusaadaval viisil. Teema keerukuse tõttu on see suunatud meditsiinitudengitele, arstidele ja väga huvitatud võhikutele.
deklaratsioon
Tractus spinobulbaris jaguneb järgmisteks osadeks. Need kaks trakti paiknevad selgroog (Funiculus posterior). Nad viivad selgroost tõusva (aferentse) traktina ganglion kahele südamikualale, mis asuvad piklikus piklikus: Fasciculus gracilis kuni “graatsilise südamikuni”, Ncl. gracilis ja Fasciculus cuneatus Ncl-le.
cuneatus. (Ncl. = Tuum = tuum).
Siin asub esimene keskne lülituspunkt, tagumise jäseme teine neuron. Need kaks rada on kokku võetud nimega tractus spinobulbaris, st selgroog tuuma poole ”, sest nad edastavad sama teavet, nimelt puutetunde ja vibratsiooni (nn pinna- või epikriitiline tundlikkus) kui ka meie tunnet oma lihaste ja liigesed (ja seega kogu keha) ruumis ja ka üksteise suhtes (= asenditaju, sügavustaju, jõutunnetus või propriotseptsioon). Fasciculus cuneatus juhib teavet keha ülemisest poolest, st see koosneb selgroo pikendustest ganglion rakud kael ja ülemine rind segmendid.
Gracilis-rakk suunab teavet keha alumisest poolest, st see koosneb selgroo pikendustest ganglion alumise rindkere, nimmepiirkonna ja sakraalsete segmentide rakud. Nende kahe piir on ligikaudu rinnasegmendi 5 (Th 5) tasemel, kuid see on igal juhul erinev.
- Fasciculus gracilis (GOLL) ja
- Fasciculus cuneatus (BURDACH)
funktsioon
Seljaaju ganglionirakkude vastuvõtvad (dendriitsed) otsad on kõikjal, kus nad saavad „tundlikku teavet”, nt:
- Nahas
- Nahaaluskoes
- Liigesekapslites
- Perioste
- Kõhre nahk
- Lihasfaasid ja
- . Kõõlused.
- Dendriidid
- Rakukeha
- Neuriit
- tuum
Neid dendriitilisi otsi nimetatakse vabaks närvilõpmeks. Peale nende on olemas ka spetsiaalsed retseptorid, näiteks naha nn Merkeli rakud või Meisseni kombatavad korpused, Golgi kõõluse organid või lihaste spindlid. Stiimul, mille need lõpud registreerivad, nt a venitus kõõluse stiimul, viiakse perifeerses närvis segmendi seljaajunärvi (seljaajunärvi) ja sealt edasi seljaaju ganglionirakuni, mis on selle raja esimene neuron.
See neuron on pseudounipolaarne. Saabuv impulss liigub nüüd tagumise juure (radix posterior) kaudu seljaajusse. Siin jaguneb signaali edastamine: aga vaatame pikka tõusvat haru, tegelikku tagumist trakti.
Kuni vastavate tuumadeni kulgevad gracilis ja cuneatus fascicles „samal” (= ipsilateraalsel) küljel, mis tähendab, et vasaku jala ja vasaku käe aistingud (puudutus, vibratsioon, asenditaju) kulgevad ka vasakul küljel seljaaju. Nii nende teel kui ka tuumades endas on range somatotoopiline jagunemine, mis tähendab, et igal perifeeria asukohal on täpne kohalik esitus kõigis selle tee jaamades kuni ajukooreni: mida allapoole jääb segment, kuhu stiimuliteave siseneb edasi kulgeval rajal külgsuunas. Mõlemas tuumas lülitatakse kiud nüüd sekundiks närvirakk, mis saadab oma laiendused nägemiskühm dientsephalonis.
Nüüd ei nimetata neid enam spinobulbaristeks, sest nad on seljaaju (spino-) ja tuumad (bulbi) maha jätnud. Need kiud ristuvad nüüd teisele poole, st nad kulgevad kontralateraalselt. Kiud, mis jooksevad nüüd vasakul küljel, juhivad seega teavet keha paremast küljest.
Selles jaotises nimetatakse neid Lemniscus medialis'eks, "silmus keskel edasi", ja on osa rajast, mis viib närvikiud erinevatelt südamikualadelt nägemiskühm (tractus bulbothalamicus). Sel põhjusel nimetatakse trakti ka edaspidi lemniskaala süsteemiks nägemiskühm (nucleus ventralis posterolateralis), lülitatakse nad oma kolmandale närvirakk, mis saadab selle pikendused ajukoorele, sealt gyrus postcentralisele. See on aju mähis, mis asub otse keskvao taga ja on nii-öelda kogu tundliku teabe “lõpp-punkt”.
Mõned positsioonitaju kiud propriotseptsioon, lõpevad ka teistes tuumapiirkondades, eriti tuumas thoracicus dorsalis (nimetatakse ka Stilling-Clarke'i sambaks), mis asub tagumises sarves segmentide C8-L3 tasemel. Sealt saadetakse nad väikeaju ajukooresse tagumise väikeaju külgtrakti kaudu (= tractus spinocerebellaris posterior).
- Ühelt poolt orbiidil nimetatud (spinobulbar) pika haruna tuumapiirkondadesse Ncl. gracilis või Ncl. cuneatus (sõltuvalt stiimuli loomise kõrgusest),
- Teisest küljest tagumises sarves või tagumises sarves või nn neuronites (nn aksoni
- Otse eesmise sarve motoorsetesse rakkudesse, luues lihtsa refleksitee.
