Millal saab spordiga uuesti alustada? | Sport libiseva ketta järel või järel

Millal saab spordiga uuesti alustada?

Pärast a libisenud ketas, ei tohiks spordiga kunagi liiga vara alustada. On spordialasid, mida saab pikemas perspektiivis uuesti teha, ja teisi, mida enam teha ei tohiks. Pärast operatsiooni või konservatiivse ravi ajal tuleb kirurgiga väga hoolikalt läbi arutada, milliseid tegevusi tohib teha.

Rehab pakub sageli seljaharjutusi, ujumine, kõndimine, vesivõimlemine või isegi jalgrattasõit. Kõige kasulikum on taastusravimeetodil pärast herniated ketast taas sporditegevusse naasta, nt spordirühmas. See vähendab riski, et patsient julgeb ise liiga palju teha ja ennast kahjustada.

Taastusravis pakutavate spordialadega saab ka umbes 10–12 nädala pärast uuesti iseseisvalt uuesti alustada. Tähtis on aga see, et patsient jõuaks aeglaselt tagasi spordiala juurde ja kuulaks keha. Juhul kui valu, tuimus või muud kaebused on soovitatav mitte jätkata ja proovida uuesti pärast 1-2 nädalat pärast arstiga konsulteerimist. Spordialad nagu tennis, ratsutamine või jõu- ja võitluskunstid pole esimese 2-3 kuu jooksul üldse soovitatavad. Pärast seda soovitame spordi vastu, mis põhjustab survet ja šokk koormab lülidevahelisi kettaid.

Mida tuleb arvestada?

Kõigi sportlike tegevuste juures on oluline tagada, et see ei kahjustaks veelgi juba kahjustatud Intervertebral disk, samuti muud kettad. Alguses peaksite hoiduma ketast kokkusuruvatest spordialadest (nt ratsutamine, mägirattasõit) või seadma selle uuesti prolapsioht (nt. atleetvõimlemine, delfiinide ujumine).

Eespool nimetatud spordialade puhul, mida peetakse selgroolülidevaheliste ketaste suhtes leebemaks, on siiski oluline Kuula sinu keha. Kui ilmnevad sümptomid, mis viitavad uuele libisenud ketas, tuleks pöörduda arsti poole. Soovitav on harrastada sporti, mida patsient juba valdab ega pea seetõttu uuesti õppima, sest nii on liikumisharjumused juba teada ning valede ja riskantsete liigutuste oht on väiksem.

Uue spordiala alustamisel on oluline, et alguses oleks keegi, kes oskaks hinnata, kas liigutused toimuvad õigesti ja ohutult (treener, füsioterapeut, rühmajuht). Kõigi tulevaste tegevuste jaoks on oluline, et selja- ja kehakultuur oleks tugevdatud ja elavdatud, kuid mitte ülekoormatud ja potentsiaalselt kahjulikud liikumised. Selja- ja pagasiruumi lihaseid tugevdades on selg selg paremini stabiliseerunud ja igapäevaseid liigutusi saab teha turvalisemalt.

Tugevdamine libiseva ketta korral

Herniated ketas, tugevnemise algus sõltub sümptomite raskusastmest. Reeglina võib herniated ketta puhul alustada sellega lõõgastus ja poosiharjutused. Neid harjutusi alustatakse tavaliselt füsioterapeutilises ravis.

Sõltuvalt sellest, kui hea on nende harjutuste edenemine, saab kavandada tugevdustreeningute ajakava. Tugevdamist tuleks alustada alles siis, kui seda enam pole valu puhkeolekus ja kerge liikumisega. See on ainus viis keskenduda täielikult tugevdusharjutuste puhtale teostamisele.

Liikumisharjutused Venitus selgroolüli (lamavas ja lamavas asendis) ettepoole / tahapoole / külili painutamine Pööramine külili kooskõlastamine harjutused Enamasti käte ja jalgade liikumine, säilitades keha pinged kõhu- ja seljalihaste kaudu Küünarvars tugi / neljajalgne tõstetugi, nt parem käsi ja vasak jalg. Külgtoe treenimine raskustega. Lülisamba üksikute osade tugevdamine.

  • Liikuvusharjutused Lülisamba venitamine (lamavas ja lamavas asendis) ettepoole / tahapoole / küljele painutamine Pööramine külili
  • Lülisamba venitamine (lamavas ja lamavas asendis)
  • Painutamine ettepoole / tahapoole / küljele
  • Külgmine pöörlemine
  • kooskõlastamine harjutused Enamasti käte ja jalgade liikumine, säilitades keha pinged kõhu- ja seljalihaste kaudu Küünarvars tugi / neljajalgne tõstetugi, nt parem käsi ja vasak jalg Külgmine tugi
  • Enamasti käte ja jalgade liikumine, säilitades keha pinged kõhu- ja seljalihaste kaudu
  • Küünarvars tugi / neljajalgne alus, tõstes nt

parem käsi ja vasak jalg

  • Küljetugi
  • Treening raskustega Lülisamba üksikute sektsioonide tugevdamine
  • Lülisamba üksikute sektsioonide tugevdamine
  • Lülisamba venitamine (lamavas ja lamavas asendis)
  • Painutamine ettepoole / tahapoole / küljele
  • Külgmine pöörlemine
  • Enamasti käte ja jalgade liikumine, säilitades keha pinged kõhu- ja seljalihaste kaudu
  • Küünarvarre tugi/ neljajalgne tugi, näiteks parema ja vasaku jala tõstmine
  • Küljetugi
  • Lülisamba üksikute sektsioonide tugevdamine

Tavaliselt ei tohiks teil ühtegi olla valu herniated kettaga tugevdamisel. Seetõttu on eriti tugevdusõppe alguses olulised füsioterapeudi juhised. Ta saab reguleerida koolituse intensiivsust sõltuvalt kaebuste raskusastmest.

Kui tugevnemise ajal tekib valu, ei tohiks kaebusi põhjustavat harjutust esialgu teha. Siiski peaks alati eeldama, et pärast seda võivad tekkida lihasvalud ja sarnased valud harjutamiseks. Sellised kaebused pole tavaliselt murettekitavad, kuid sellegipoolest tuleks need arutada teid raviva füsioterapeudi juures.

Igaüks, kes hakkab harjutusi tugevdama pärast a libisenud ketas peaks treeningut alustama alati füsioterapeutilise vaatluse all. Füsioterapeudid on eriti koolitatud lihas-skeleti süsteemi haiguste korral õige annuse tugevdavate harjutuste leidmiseks. Lisaks võib harjutusi soovitada ka ortopeed. Ainult siis, kui teil on programmiga juba mingeid kogemusi harjutused herniated ketas, peaksite julgema Internetist harjutusi teha. Kuid kõigepealt peate olema treeninud oma kehateadlikkust, et saaksite aru, kui intensiivsed harjutused võivad olla, ja mitte ennast ega üle proovile panna.