Mis on raud?
Raud on element, mis vastutab hapniku transportimise eest inimkehas. Inimese kehas on 2–4 grammi rauda. Kolmandik rauast ladestub maksas, põrnas, soole limaskestas ja luuüdis. Kaks kolmandikku rauast leidub veres, seotuna punase verepigmendi hemoglobiiniga. Sissehingatav hapnik seotakse veres oleva rauaga ja transporditakse organitesse.
Raua vajadus
Raud, ferritiin ja transferritiin
Kui inimene omastab rauda toiduga, satub soolerakkude kaudu verre vaid väike kogus. Ülejäänud raud eritub. Veres seondub raud valguga, mida nimetatakse transferriiniks. See transpordib mikroelementi erinevatesse organitesse ja kudedesse. Kui rauda kavatsetakse säilitada, seotakse see valgu "ferritiiniga" ja ladestub sellisel kujul elunditesse.
Millal määratakse rauasisaldus?
Arst määrab rauasisalduse veres, et tuvastada rauapuudus või raua liig. Rauapuudus väljendub sageli kroonilise väsimuse, peapöörituse, kahvatuse, peavalude ja vähenenud vastupanuvõimega. Liigne rauasisaldus veres väljendub ka väsimuse ja kehva keskendumisvõimena. See võib põhjustada ka naha pronksivärvi ja liigeseprobleeme.
Raud – normaalväärtused
Naiste ja meeste vere rauasisaldus on tavaliselt järgmistes vahemikes:
|
vanus |
Raua standardväärtused |
|
|
naised |
18 kuni 39 aastat |
37–165 µg/dl |
|
40 kuni 59 aastat |
23–134 µg/dl |
|
|
alates 60 aastast |
39–149 µg/dl |
|
|
umbes 12. rasedusnädalal |
42–177 µg/dl |
|
|
sünnikuupäeval |
25–137 µg/dl |
|
|
6 nädalat pärast sündi |
16–150 µg/dl |
|
|
mehed |
18 kuni 39 aastat |
40–155 µg/dl |
|
40 kuni 59 aastat |
35–168 µg/dl |
|
|
alates 60 aastast |
40–120 µg/dl |
|
vanus |
naine |
mees |
|
kuni 4 nädalat |
29–112 µg/dl |
32–127 µg/dl |
|
1 et 12 kuud |
25–126 µg/dl |
27–109 µg/dl |
|
1 kuni 2 aastat |
25–101 µg/dl |
29–91 µg/dl |
|
3 kuni 5 aastat |
28–93 µg/dl |
25–115 µg/dl |
|
6 kuni 8 aastat |
30–104 µg/dl |
27–96 µg/dl |
|
9 kuni 11 aastat |
32–104 µg/dl |
28–112 µg/dl |
|
12 kuni 14 aastat |
30–109 µg/dl |
26–110 µg/dl |
|
15 kuni 17 aastat |
33–102 µg/dl |
27–138 µg/dl |
Millal on rauasisaldus madal?
Veres on liiga vähe rauda järgmiste haiguste korral:
- nakkused
- kroonilised põletikud
- kasvajad
Lisaks vere rauasisaldusele tuleb alati määrata ka transferriini ja ferritiini tase. Ainult nii saab kindlaks teha raua ainevahetuse häire põhjuse. Põletiku korral näiteks väheneb raua ja ferritiini tase veres. Raseduse ajal seevastu suureneb rauasisaldus veres ja väheneb ferritiinisisaldus.
Millal on raua tase tõusnud?
- Punaste vereliblede hävimisest põhjustatud aneemia (hemolüütiline aneemia)
- Aneemia, mis on põhjustatud vähenenud rakkude moodustumisest luuüdis (aplastiline aneemia)
- mõni aeg pärast suuremaid transfusioonikoguseid
- Raua säilitamise haigus (hemokromatoos)
- Liigne raua tarbimine (näiteks rauaravi ajal)
- Verevähk (leukeemia)
- Raske maksakahjustus, näiteks hepatiidi või suure alkoholitarbimise korral
Mida teha, kui raua tase muutub?
Kui veres on liiga palju rauda või raua tase on langenud, tuleb määrata ka ferritiini ja transferriini kontsentratsioon ning punaste vereliblede arv. Ainult siis, kui need väärtused on kättesaadavad, saab arst teha avalduse muutunud rauasisalduse põhjuste kohta.
Kui rauasisaldus on tõsine, on mõnikord vaja teha flebotoomia. Siin pistetakse nõel veeni samamoodi nagu vereproovide võtmisel. Arst kasutab nõela vere ja seega raua eemaldamiseks.
