Ketta herniatsiooni operatsioon

Sissejuhatus

Tänapäeval on herniated ketta operatsiooni näidustus väga ettevaatlik. Reeglina soovitatakse operatsiooniks otseselt ainult ägedaid (mediaanseid) massilisi prolapse (= massilisi prolapse), enamasti nimmelülis koos halvatusnähtudega. Selle üks põhjus on see, et konservatiivsete teraapiavormide abil on suur võimalus taastuda. Lisaks ägedale halvatusele, vee ja väljaheidete hoidmise sümptomitele (cauda sündroom) on operatsiooni jaoks ka suhteline näidustus, kui valu herniated ketas põhjustatud konservatiivne ravi ei saa piisavalt kontrollida.

Näidustused operatsiooni kohta

Kui herniated ketta pikaajaline konservatiivne ravi ei põhjusta või on ebapiisav valu leevenduseks on olemas nn “suhteline näidustus operatsiooniks”. Üldiselt ei saa kirurgiline teraapia uut herniatsiooni ära hoida. Isegi vohav armekude võib kirurgilise meetme kahtluse alla seada, sest isegi pärast operatsiooni võib armkude uuesti areneda, mis seejärel edasi surub närve or selgroog nagu herniated ketas. Sel juhul räägitakse a postnukleotoomia sündroom.

1. minimaalselt invasiivsed protseduurid

Kuna traditsioonilised avatud kirurgilised protseduurid on tavaliselt seotud riskide ja pikema haiglas viibimisega, on välja töötatud nn minimaalselt invasiivsed kirurgilised protseduurid. Neid minimaalselt invasiivseid protseduure saab läbi viia ambulatoorselt ja alla selle kohalik tuimestus, tingimusel et üldtingimused on õiged. Riskid, mida ei saa välistada anesteesia on siin vähendatud.

Kuid minimaalselt invasiivseid protseduure ei saa läbi viia herniated ketta igas etapis. Klassikaliselt viiakse see protseduur läbi lihtsate ja suhteliselt uute ketaste väljaulatuvate osade ja prolapside korral. Sekvestratsiooni (ketaskoe eend) ei ravita tavaliselt minimaalselt invasiivseks.

Operatsioonieelsed protseduurid kujutavad endast ka sellise kirurgilise meetme vormi välistamist. See tähendab: patsiente, kellel on juba ketta prolaps opereeritud, ei tohiks selle meetodiga uuesti ravida. Klassikaliste minimaalselt invasiivsete protseduuride hulka kuuluvad

  • Kemonukleolüüs
  • Lülidevahelise ketta laserablatsioon
  • Perkutaanne nukleotoomia
  • Mikrokirurgiline kirurgia

Kemonukleoos on kemikaali sisemine želatiinirõnga keemiline veeldamine ja järgnev imemine Intervertebral disk.

Laseri ablatsioon Intervertebral disk on herniated ketta täiendav terapeutiline meede. Sarnaselt minimaalselt invasiivsele ravile sobib see protseduur ainult tüsistusteta, värskete herniated ketaste jaoks. See meede põhineb ka mahu vähendamise põhimõttel Intervertebral disk, mis viiakse läbi meditsiinilise YAG (Yttrium Aluminate Garnet) laseri abil.

See protseduur sarnaneb kemonukleoosiga, kuna siin viiakse läbi ka sisemise želatiinse südamiku imemisega mahu vähendamine. Erinevalt kemonukleoosist ei kasutata aga tuuma vedeldamiseks ühtegi ensüümi, vaid herniated ketas eemaldatakse mehaaniliselt. Kuna suurte nahahaavade ja suurte operatsiooniväljadega pärast herniated ketta opereerimist kaasneb patsientide jaoks tavaliselt pikem taastumisfaas, kasutatakse minimaalselt invasiivseid kirurgilisi protseduure, et proovida operatsioonivälja võimalikult väikesena hoida.

Seda protseduuri saab hästi kasutada, eriti nimmelüli tüsistusteta hernsioonide korral. Väikese sisselõike kaudu lõigatakse herniated ketas mikroskoobi abil minimaalselt invasiivselt välja. Raskemaid ketta herniatsioone ei saa ravida minimaalselt invasiivsete meetoditega (vt eespool).

Need on näiteks herniated kettad, mis mõjutavad neurofamina, herniated kettad, mis on olemas juba pikka aega või on levinud mitmele tasandile. Nendel tõsistel juhtudel tuleb valida suurem, avatud juurdepääsutee, mis võimaldab laiemat ülevaadet kirurgilisest piirkonnast. Selle võimaldamiseks eemaldatakse ühel või mõlemal küljel vähemalt osa ligamentum flavumist.

Seda nimetatakse "mähkimiseks", mis võimaldab juurdepääsu lülidevahelistele ketastele ja närvijuur kõnealune. Kui tuleb kuvada kahe kõrvuti asetseva taseme närvijuured, võib osutuda vajalikuks eemaldada selgroolüli poolkaar või kogu see selgroolüli. See võimaldab kõiki asjakohaseid struktuure vaadata ja teha ravi jaoks kättesaadavaks.

Herniated ketast saab täielikult või osaliselt eemaldada. Tervenemine (= taastumine) on ulatuslikuma ettevalmistuse tõttu paratamatult pikem kui mikrokirurgilise protseduuri korral. Ravitud kohas, nagu ka kõigi teiste kirurgiliste protseduuride puhul, areneb paratamatult armekude, mille ulatus on inimeseti erinev.

Ebasoodsatel juhtudel kipub see armkoe vohama, mis omakorda võtab ruumi ja avaldab survet närve. Sellistel juhtudel võib armekoe vähendamiseks olla vajalik täiendav operatsioon (postnukleotoomia sündroom). postnukleotoomia sündroom kirurgiliselt võidelda ainult erandjuhtudel.

Seetõttu on kroonilise vastu võitlemiseks saadaval ainult konservatiivsed ravimeetodid valu. Kroonilise valuravi, oleme oma meeskonna valuspetsialistidega välja töötanud programmi. Progresseeruv lihas lõõgastus, mis on suunatud kroonilise haiguse all kannatavatele inimestele seljavalu, on selles valdkonnas osutunud eriti sobivaks. Pärast ketaspõranda eemaldamist võib tekkida ka selgroo valulik ebastabiilsus. Ka siin võivad osutuda vajalikuks järeloperatsioonid, nt jäigastamise operatsioon.