Patogenees (haiguse areng)
Sigaretisuits sisaldab rohkem kui 4,000 ainet, millel on väga erinevad toimimisviisid. Nikotiin vahendab neurobioloogilisi mõjusid; näiteks on sellel stimuleeriv, söögiisu vähendav, tasuv, valvsust suurendav ja rahusti mõju. Psühhotroopsed mõjud on mitmekordsed ja tulenevad nikotiin- vahetu vabastamine dopamiini, serotoniini, norepinefriini või beeta-endorfiin. Füüsiline sõltuvus tuleneb regulaarsest suitsetamine dopaminergilise süsteemi kohandamise ja nikotiin-alfa-4-beeta-2- proliferatsiooni kauduatsetüülkoliin retseptorid. See viib võõrutusnähtude ilmnemiseni, kui suitsetamine tõttu lõpetatakse nikotiin tagasivõtmine (nt suitsetamisest loobumine). Sigareti edasised mõjud suitsetamine viima mahasurumiseks immuunsüsteemi, mis omakorda soodustab nakkusi ja mutatsioone (→ pahaloomulised kasvajad).
Etioloogia (põhjused)
- Geneetiline koormus
- Geneetiline risk sõltuvalt geenide polümorfismidest:
- Geenid / SNP-d (ühe nukleotiidi polümorfism):
- Geenid: CHRNA4, CHRNA5
- SNP: rs16969968 geenis CHRNA4
- Alleelide tähtkuju: AG (nikotiini kuritarvitamise risk on veidi suurenenud).
- Alleeli tähtkuju: AA (suurenenud risk nikotiini kuritarvitamiseks).
- SNP: rs1044396 CHRNA5-s geen.
- Alleelide tähtkuju: CC (suurenenud nikotiini kuritarvitamise oht).
- Geenid / SNP-d (ühe nukleotiidi polümorfism):
- Geneetiline risk sõltuvalt geenide polümorfismidest:
Käitumuslikud põhjused
- Psühho-sotsiaalne olukord
- uudishimu
- Stress
- Sotsiaalne tugevdamine, näiteks rühmadesse integreerimine
Haigusega seotud põhjused
- Tähelepanupuudulikkuse / hüperaktiivsuse häire (ADHD); suitsetajate osakaal noorte ADHD-patsientide seas on kaks kuni kolm korda suurem kui teiste eakaaslastega
