Üldine informatsioon
Kas ja kuidas süda rütmihäireid tajutakse indiviiditi väga erinevalt. Mõned inimesed tajuvad südame düsrütmiat kui midagi väga hirmutavat ja ohtlikku. Eriti aeg-ajalt jäävad südame rütmihäired või isegi kerged südame rütmihäired märkamatuks.
Nendel juhtudel ei ole ravi tavaliselt vajalik. Mõjutatud isiku kaebused võivad aidata a südamerütmihäired. Kuid sümptomid on mitmekordsed ja sageli mitte ainult südame düsütmia väljendus.
Sõltuvalt sellest, kas süda lööb liiga kiiresti või liiga aeglaselt, sümptomid nagu südame komistamine (nn südamepekslemine), südamepekslemine või isegi südamepuudulikkus, mis avalduvad pulsi peatamisega, võivad samuti esineda. Südamepekslemine tuleb eristada südamepekslemisest, sest südamepekslemine ei ole a väljend südamerütmihäired. Ehkki seda tajutakse tavaliselt sarnaselt südamepekslemisega, märkate sellele lähemal tähelepanu pöörates, et südamelööke ei kiirendata, ainult pulss on tugevam.
Kui struktuurne süda haigus on haiguse põhjus südamerütmihäired, täiendavad sümptomid võivad ilmneda siis, kui südamelöögid on üle 130 löögi minutis. Siin tuleb mainida: Stenokardia pectoris (valu rinnus) või a südameatakk võib täheldada ka. Äärmuslikel juhtudel kardiogeenne šokk, st võib tekkida teadvusekaotus, mis on põhjustatud südame pumpamise ebaõnnestumisest või isegi südame äkksurmast.
Eriti aastal kodade virvendusteatud südamearütmia vorm koos kodade kaootilise aktiivsusega, veri hüübed võivad südamest eralduda ja põhjustada täiendavat ebamugavust. Nende hulka kuulub arterite blokeerimine infiltreeritud materjali kaudu (arteriaalne emboolia), mis võib avalduda näiteks a insult. Kui kahtlustate isiklikult südame düsrütmia esinemist, peate pöörduma kardioloogi poole, kes suudab spetsiaalsete diagnostiliste meetmetega, näiteks elektrokardiogramm (EKG).
- Vertiigo (pearinglus või iseloomutu vertiigo)
- Segadus
- Ajutised kõne- ja nägemishäired ning
- Teadvuse kaotus
