Vaktsineerimine – mida kindlustus katab?

Kaitsevaktsineerimise juhend

Vaktsineerimisjuhis määrab täpselt, milliste inimeste või olukordade puhul vaktsineerimissoovitused kehtivad. Need põhinevad Robert Kochi Instituudi (RKI) alalise vaktsineerimiskomisjoni (STIKO) juhistel.

Eksperdid soovitavad kõigile tavaliste vaktsineerimistena teatud vaktsineerimisi (nt leetrite ja teetanuse vastu). Teiste vaktsineerimiste puhul soovitavad nad ainult teatud riskigruppe või eriolukordades (näidustusvaktsineerimine).

Milliste vaktsineerimiste eest ravikindlustus maksab?

Kohustuslikud haigekassad katavad mitmete vaktsineerimiste kulud. Nende hulka kuuluvad näiteks imikute ja väikelaste põhivaktsiinid:

  • Difteeria
  • Haemophilus influenzae B (muuhulgas epiglottiidi põhjustaja)
  • hepatiit B
  • Tõusud
  • Meningokoki serorühm C (meningiidi põhjustaja)
  • Mumps
  • Läkaköha (läkaköha)
  • Pneumokokk (muu hulgas kopsupõletiku, keskkõrvapõletiku või meningiidi patogeen)
  • Poliomüeliit (lühend: lastehalvatus = lastehalvatus)
  • punetiste
  • Tetanus
  • Tuulerõuged (tuulerõuged)

Lisaks katab kohustuslik ravikindlustus vaktsineerimiskulud:

  • Herpes zoster: standardne vaktsineerimine vöötohatise vastu kõigile üle 60-aastastele inimestele
  • HPV (inimese papilloomiviirus): standardne vaktsineerimine vanuses üheksa kuni 14 aastat
  • Gripp: gripivastane vaktsineerimine standardse iga-aastase vaktsineerimisena kõigile üle 60-aastastele
  • Leetrid, mumps, punetised: standardne vaktsineerimine ka üle 18-aastastele, kes on sündinud pärast 1970. aastat

Samuti tasub kohustuslikud haigekassad vajalike revaktsineerimise eest:

  • Teetanus, difteeria, läkaköha: vanuses U9 (5-6 aastat), samuti üks kord vanuses 9 kuni 16 aastat, seejärel iga kümne aasta tagant (siin on läkaköha ainult üks kord lisaks)
  • Poliomüeliidi vastu: üks kordusvaktsineerimine vanuses 9–16 aastat.

Kaitsevaktsineerimised, mida töötaja oma elukutse tõttu vajab, tasub enamasti tööandja. Näiteks võib tuua tervishoiusektoris töötavate inimeste vaktsineerimise A-hepatiidi vastu. Ettevõte tasub ka vaktsineerimised, mida töötaja välislähetuse tõttu saab. Erilise terviseriskiga inimeste, näiteks krooniliste haigete puhul katavad kulud haigekassad.

Erieeskirjad

Reisivaktsineerimine

Igaüks, kes reisib välismaale (nt puhkusele) mittetöölistel põhjustel, peab tavaliselt oma taskust kinni maksma soovitatavate vaktsineerimiste eest, näiteks koolera, A- ja B-hepatiidi või kõhutüüfuse vastu. Riiklikud haigekassad ei ole kohustatud kulusid katma. Küsida ei maksa aga ikkagi – osad kindlustusseltsid on vabatahtlikult oma teenuste hulka lisanud individuaalsed reisivaktsineerimised ja katavad reeglina kogu kulud!