Valu küünte seenega Küüneseen sõrmel

Valu küünte seenega

Kuigi tüüpilised muutused küüneplaadis küünte seen kohta sõrm võib teatud tingimustel olla väga väljendunud, patogeenid ei põhjusta valu enamikel juhtudel. Kui a küünte seen nakkus põhjustab valu, võib arvata, et seen on juba küünepeenrasse levinud. Valu mis toimub seoses küünte seen kohta sõrm peaks spetsialist seetõttu alati selgeks tegema.

Nendel juhtudel tuleb enamikul juhtudel alustada keerulist suukaudset ravi. Järgmisel kursusel küünte seen sõrm võib põhjustada haprate küünte tekkimist ja kogu küünte kihtide lõhenemist. Teine tüüpiline küünte seente sümptomid sõrmel sõltuvad haiguse tüübist.

Üldiselt eristatakse selle seeninfektsiooni viit vormi. Kui nn distolateraalne subunguaalne onühhomükoos (see vorm moodustab umbes 90 protsenti kõigist küüneseentest) esineb peamiselt varbaküüned, Sageli ilmuvad sõrmele ka “subunguaalsed onühhomükoosid”. Selles sõrmes asuvas küünte seenhaiguses levivad haigustekitajad küüneseina nahalt küünte juure ja plaadile.

Niinimetatud “düstroofse onühhomükoosi” korral ilmnevad sümptomid juba äsja moodustatud küünteaines. Sellel sõrmes oleval küünte seenel on nii küünte aine struktuur kui ka tegelik funktsioon piiratud. Rasketel juhtudel võib nakatunud küünte täielikult hävitada. Lisaks on sõrmes küünte seeninfektsioonide seas kõige sagedamini täheldatud ebaregulaarsed struktuurid küüneplaadi piirkonnas või rohekaspruunikas värvimuutus.

Diagnoos

Isegi meditsiiniline võhik suudab sõrmes ära tunda kaugelearenenud küünte seeninfektsiooni. Niipea, kui küüneplaadi piirkonnas on värvimuutus, tuleks kaaluda, kas see on küünte seen. Küüneseen sõrmel on üldiselt suhteliselt kahjutu haigus, kuid siiski on nakkusoht väga suur.

Küünte seenekahtlusega sõrme kliiniline diagnoos on nn pilgu diagnoos. See tähendab, et haiguse saab sellisena juba tuvastada ilma haigust kasutamata abivahendid, kontrollides kahjustatud sõrme. Selleks, et raviarst saaks põhjusliku patogeeni usaldusväärselt kindlaks teha, on vajalik mikroskoopiline uuring. Selle uurimismeetodi puhul tuleb kahjustatud küünte pisikesed sarvosa eemaldada ja neid mikroskoobi all uurida. Täpse seeneperekonna määramine võtab aga aega, sest tuleb luua sobiv rakukultuur.