Määratlus
Küüs (ka: küüneplaat) on nimi, mis antakse valgukeraatiini poolläbipaistvatele valkjadele plaatidele, mida leidub sõrmeotstes sõrmeküüntena ja varvaste otstes nagu varbaküüned inimestel. Varbaküüs koosneb umbes 100 kuni 150 kihist üksteise peal paiknevatest sarvrakkudest ehk rakkudest, mis tegelikult esindavad epidermise juba surnud rakke. Küünte paksus on inimeseti väga erinev, ulatudes umbes 0.05 mm-st imikutele kuni 0.75 mm-ni mõne täiskasvanu puhul. Tervetel inimestel kasvab varbaküüs keskmiselt 0.5–1.2 mm nädalas, kuid vanusega, pärast vigastusi ja mõnede haiguste korral võib see määr väheneda.
Küünte rekonstrueerimine
Küünte struktuur on väga keeruline. Piirkonda, kus asub normaalse naha ja varbaküüne vaheline üleminek, nimetatakse naeltaskuks. Selle küüntetasku põhjas asub nn küüntejuur, millest moodustuvad sarveplaadid, mis lõpuks esindavad tegelikku varbaküünt.
Küünteplaadi sisu annab nn maatriks, mis on küünte päritolus sageli äratuntav helge poolkuu ja on tuntud ka kui küünte kuu või lunula. Küünteplaadi all peitub sidekoe küünte voodi, mis on kindlalt sulanud periost aluseks oleva luu. Külgedel ümbritseb naelu nahavolt, mida nimetatakse küünte seinaks või küünte voldiks.
See katab varbaküüsi nähtamatud osad ja tagab, et varbaküünt hoitakse ja kaitstakse külgmise rebenemise eest, mis võib olla väga valus. Naha nähtavat osa, mis on otse küüneseinaga ühendatud ja asub küüneplaadi peal, nimetatakse küünenahaks. Varbaküüs ise koosneb lõpuks ainult surnud materjalist, mistõttu see ei sisalda kumbagi veri laevad ega närvirakke.
Seetõttu pole meil tunnet ega valu varbaküüs ise. Naha osa näpuotsaga või varbaots, mis on aga kõige ees ja mis nii-öelda küünte alla tõmbab, on sensoorrakkudega väga tihedalt kaetud. See võimaldab naeltel täita oma olulist puutetundlikku funktsiooni. Küünte ülesanne on kaitsta sõrmeotsi ja (eriti sõrmede puhul) toetada haaret, mille jaoks on vajalik selge puudutustunne.
