Jaapani entsefaliidi ravi
Haigus Jaapani Entsefaliit on põhjustatud viirusest. Kahjuks pole praegu ühtegi ravimit, mida saaks kasutada haiguse põhjuse raviks. Võimalik on ainult puhtalt sümptomaatiline ravi, st ravitakse vastavat sümptomit.
Haiguse kulgu on aga vaevalt võimalik mõjutada. Enamikel juhtudel, valu- leevendavad või põletikuvastased ravimid nagu ibuprofeen on üldise olukorra parandamiseks piisavad seisund. Kui aga entsefaliit teadvusekaotuse korral tuleb patsienti ravida intensiivravi osakonnas. Siis on tavaliselt vajalik kunstlik hingamine.
Vaktsineerimine Jaapani entsefaliidi vastu
Uus hästi talutav inaktiveeritud vaktsiin jaapanlaste vastu Entsefaliit viirus on olnud saadaval alates 2009. aastast. See on kaubanduslikult saadaval Ixiaro ® all. Lapsi saab sellega vaktsineerida alates 2 kuust.
Vaktsineerimine ei kuulu Saksamaal soovitatud standardsete vaktsineerimiste hulka. Seda soovitatakse teha pikematel või korduvatel reisidel Kagu-Aasia maapiirkondadesse. Eriti riisipõldude ümbruses on vihmaperioodi lõpus nakatumisoht suur. Täiskasvanud saavad 2 vaktsiiniannust, 0. ja 28. päeval. 7 päeva pärast teist annust kestab vaktsineerimiskaitse umbes 10 aastat.
Jaapani entsefaliidi kestus
Prognoos sõltub haiguse käigust. Enamikul tervetel täiskasvanutel kulgeb haigus väheste sümptomitega. Vanematel inimestel ja lastel on suurem entsefaliidi (entsefaliidi) oht.
Siin on prognoos üsna kehv. Entsefaliiti sureb kuni 30%. Taastumine võtab tavaliselt kuid; neuroloogilised tagajärjed jäävad.
Jaapani entsefaliidi tagajärg
Kui nakatumine Jaapani entsefaliit viirus viib aju põletik, prognoos on halb. Ligikaudu 30% haigestunutest sureb haiguse tagajärjel. Teised saavad sageli sellest tulenevat kahju.
Lisaks sellele kulub patsiendil haigusest taastumiseks sageli nädalaid või kuid. Kirjeldatud on arvukalt tagajärgseid kahjusid. Need ulatuvad kognitiivsetest defitsiitidest (vähenenud retentsiivsus, keskendumishäired) kuni liikumishäireteni.
Need võivad olla halvatus või tasakaal probleeme. Mõnikord on patsientidel probleeme ka rääkimise või neelamisega, sel juhul on oluline logopeediline järelravi.
