Lühiülevaade
- Mis on Jaapani entsefaliit? Viirusest põhjustatud ajupõletik, mis on eriti levinud Kagu-Aasias.
- Põhjused: Jaapani entsefaliidi viirused, mida kannavad edasi verdimevad sääsed
- Sümptomid: tavaliselt puuduvad või on ainult kerged sümptomid nagu peavalu ja palavik, lastel peamiselt seedetrakti vaevused. Harva rasked haigusnähud, mille sümptomiteks on kõrge palavik, kange kael, krambid, halvatus, teadvusekaotus ja isegi kooma.
- Diagnoos: Jaapani entsefaliidi viiruse vastaste spetsiifiliste antikehade tuvastamine veres või tserebrospinaalvedelikus (CSF)
- Ravi: võimalik ainult sümptomaatiline ravi (sümptomite leevendamine); vajadusel intensiivne arstiabi
- Prognoos: 1 250-st nakatunust haigestub tõsiselt. Kuni 30 protsenti haigestunutest sureb. 20–30 protsenti ellujäänutest kannatab püsivate tagajärgede kahjustuse (nt halvatuse) all.
Jaapani entsefaliit: Kirjeldus
Jaapani entsefaliit on viiruse põhjustatud ajupõletik. Nakatumise oht on peamiselt Kagu-Aasias ja Vaikse ookeani lääneosas ning seega enam kui kolmel miljardil inimesel.
Jaapani entsefaliit: esinemis- ja riskipiirkonnad
Jaapani entsefaliidi nakatumise riskipiirkonnad ulatuvad Ida-Aasiast (nt Ida-Siber, Korea, Jaapan) Kagu-Aasiani (Tai, Vietnam, Kambodža, Filipiinid, Indoneesia jt) ja Lõuna-Aasiani (India, Nepal jt). Vaikse ookeani lääneosas võib Jaapani entsefaliidi viirusesse nakatuda ka näiteks Paapua Uus-Guineas. Ja viirushaigust esineb isegi Austraalia põhjatipus.
Aasia parasvöötme kliimavööndis võib Jaapani entsefaliiti haigestuda eriti suvel ja sügisel. Troopilistes-subtroopilistes piirkondades on suurim nakkusoht vihmaperioodi ajal ja pärast seda. Jaapani entsefaliidi patogeenidega on nendes piirkondades aga üldiselt võimalik nakatuda aastaringselt.
Jaapani entsefaliit: sümptomid
Nakatumise ja esimeste sümptomite ilmnemise vahel (inkubatsiooniperiood) möödub neli kuni 14 päeva. Kuid enamikul nakatunud inimestel ei teki üldse mingeid sümptomeid või tekivad ainult kerged sümptomid, mis sarnanevad gripitaolise infektsiooniga (nt palavik ja peavalu). Jaapani entsefaliidi põdevatel lastel võivad peamised esmased sümptomid olla kõhuvalu ja oksendamine.
- kõrge palavik
- peavalu
- kange kael
- Tundlikkus valgusele
- Liikumise koordinatsiooni häired (ataksia)
- Värin (treemor)
- Teadvushäired kuni koomani
- krambid
- Spastiline halvatus
Neid Jaapani entsefaliidi raskeid sümptomeid võib seletada nakkuse levikuga kesknärvisüsteemi: tekib ajupõletik (entsefaliit), mis võib seejärel levida ajukelmetesse (aju ja ajukelme kombineeritud põletik = meningoentsefaliit). Võimalik on ka seljaaju täiendav põletik (meningomüeloentsefaliit).
Jaapani entsefaliidi selline raske kulg on sageli surmav või jätab neuroloogilisi ja psühhiaatrilisi tagajärgi. Nende hulka kuuluvad näiteks halvatusnähud, korduvad krambid või kõnevõime kaotus.
Jaapani entsefaliit kulgeb sageli raskelt, eriti väikelastel ja vanematel inimestel.
Jaapani entsefaliit: põhjused ja riskitegurid
Jaapani entsefaliidi käivitab Jaapani entsefaliidi viirus (JEV). See kuulub nn flaviviiruste hulka. Teiste selle viiruste perekonna liikmete hulka kuuluvad Lääne-Niiluse viirus, kollapalaviku viirus ja puukentsefaliidi (TBE) põhjustaja.
Erinevalt nakatunud sigadest või veelindudest ei saa nakatunud inimeste veres viiruse hulk kunagi suureneda nii palju, et terved sääsed saaksid verejahu ajal nakatuda ja muutuksid seeläbi teistele inimestele nakatumisohuks.
Suurenenud on oht haigestuda Jaapani entsefaliidi, eriti ülalnimetatud riskipiirkondade maa- ja linnalähedastes piirkondades. Nendes piirkondades elavad inimesed tavaliselt patogeeni peremeesloomade (sead, veelinnud) vahetus läheduses.
Jaapani entsefaliit on eriti levinud piirkondades, kus kasvatatakse ulatuslikku riisikasvatust ja/või seakasvatust. Oma osa on riisikasvatusaladel, sest niiske keskkond loob optimaalsed sigimistingimused haiguse peamistele edasikandjatele – riisipõllu sääskedele. Niiskus on ka põhjuseks, miks haiguspuhangud on sageli sagedasemad just vihmaperioodil ja pärast seda – rohke seisev vesi koos sooja kliimaga loob ideaalsed tingimused Jaapani entsefaliidiviiruse levikuks.
Jaapani entsefaliit: uurimine ja diagnoosimine
Samas tuleb sobivate uuringutega välistada muud võimalikud ajupõletiku põhjused (nt muud viirused, bakterid). See hoiab ära teiste ravitavate põhjuste, näiteks bakteriaalsete infektsioonide, tähelepanuta jätmise.
Jaapani entsefaliit: ravi
Jaapani entsefaliidile puudub seni suunatud ehk põhjuslik ravi. Haigust saab ravida vaid sümptomaatiliselt ehk patsiendi sümptomeid leevendades. Näiteks võib arst manustada patsiendile krambivastaseid ravimeid.
Jaapani entsefaliiti ravitakse sageli intensiivravi osakonnas. Vajadusel saab kehva üldseisundi seal paremini stabiliseerida. Eelkõige tuleb tähelepanelikult jälgida koljusisest rõhku ja võimalusel seda vähendada (entsefaliit võib põhjustada aju ohtlikku paisumist!).
Jaapani entsefaliiti tuleb ravida nii kiiresti ja hoolikalt kui võimalik. See suurendab patsiendi ellujäämise võimalusi ja vähendab sekundaarse kahjustuse ohtu.
Jaapani entsefaliit: haiguse kulg ja prognoos
Jaapani entsefaliit: vaktsineerimine
Igaüks, kes plaanib reisida piirkonda, kus Jaapani entsefaliit on laialt levinud, saab end vaktsineerimisega nakatumise eest kaitsta. Olemasolevat vaktsiini võib süstida alates 2 kuu vanusest. Tõhusaks kaitseks on vaja kahte vaktsiinidoosi. Tavaliselt manustatakse neid 28-päevase vahega.
Täiskasvanutele kuni 65. eluaastani on võimalus ka kiirem vaktsineerimisgraafik, näiteks lühikese etteteatamisega planeeritavateks reisideks Aasiasse. Sel juhul manustatakse teine vaktsineerimisannus seitse päeva pärast esimest.
Lisateavet selle vaktsineerimise manustamise, tõhususe ja võimalike kõrvaltoimete kohta leiate artiklist Jaapani entsefaliidi vaktsineerimine.
Jaapani entsefaliit: muud ennetusmeetmed
Lisaks vaktsineerimisele on Jaapani entsefaliidiviirusega nakatumise vältimiseks veel üks viis – kaitstes end hoolikalt sääsehammustuste eest:
Jaapani entsefaliidi viirust edasi kandvad Culexi sääsed on aktiivsed peamiselt õhtuti ja öösiti. Seetõttu peaksite selle aja jooksul eriti hoolikalt kaitsma end sääsehammustuste eest, kui viibite ohupiirkonnas. Olulised näpunäited:
- Kasutage sobivat sääsetõrjevahendit.
- Magage sääsevõrgu all, et jaapani entsefaliidi kandjad öösiti endast eemale hoida.
