Aju MRI insuldi korral
Sõltuvalt põhjusest insult, MRT-s on näha erinevaid funktsioone. Magnetresonantstomograafiat peetakse täpsemaks ja usaldusväärsemaks kui CT, kuna see suudab tuvastada isegi väga väikest insult fookused. Ainsad puudused on palju suurem kulutegur ja pikem pildi valmimise aeg, mis ägeda hädaolukorras ei tule kõne allagi.
Eristada võib “hemorraagilist” insult, st aju koe verejooksu tõttu ajuveresoonest ja “isheemilisest” insuldist, mille korral ajukude väheneb veri blokeeritud, ummistunud ajuveresoonte põhjustatud vool (nt a veri tromb = tromb, emboolia). "Verised" alad aju tunduvad kontrastsusega MRI pildil eredamad kui ülejäänud tervislik ala. Seevastu aju mis on veresoonte tõttu kaotsi läinud oklusioon tunduvad tumedamad. Lisaks võib MRI uuring hõlmata ka spetsiaalset ajukuvamist laevad (magnetresonants angiograafia, MRA), nii et see on blokeeritud või rebenenud laevad saab kujutada ja lokaliseerida.
Aju MRT dementsuse korral
MRI kasutatakse diagnoosimisel dementsus eristada primaarset ja sekundaarset dementsust. Esmane dementsus on iseseisev dementsushaigus, näiteks Alzheimeri dementsus.Nendele primaarsetele dementsustele on iseloomulikud nn ajukoe atroofiad, st aju aine kadu või aju mahu vähenemine. Seda saab MRT-s ära tunda liiga õhukese ajukoore, lamenenud ajukonvolutsioonide, laienenud ja süvendatud ajuvagude ning suurenenud aju veekambrite abil. Seetõttu kasutatakse MRI-d esmaste vormide eristamiseks dementsus, mis on oluline järgneva ravi jaoks. Teisest küljest saab MRT-d kasutada ka sekundaarsete dementsuste ehk teiste haiguste, näiteks kasvajate, abstsesside, veepeetuse või ajuinfarktide tagajärjel tekkivate dementsuste välistamiseks.
Kõik selle sarja artiklid:
