Mis on ajutüvi?
Ajutüvi on aju arenguliselt vanim osa. Koos vaheaju, mõnikord ka väikeaju ja terminaalse aju osadega nimetatakse seda sageli sünonüümselt ajutüveks. See pole aga õige: ajutüvi hõlmab kõiki aju osi, mis arenesid embrüonaalse arengu käigus nn teisest ja kolmandast ajupõiekest. Ajutüvi seevastu hõlmab kõiki aju osi, välja arvatud suuraju.
Ajutüvi koosneb keskajust (mesencephalon), sillast (sillast) ja piklikust ajust (medulla oblongata, afterbrain või myelencephalon). Silda ja väikeaju nimetatakse ka metentsefaaliks (tagaaju). Koos müelentsefaaliga (medulla oblongata) moodustab see rombikujulise aju (rombencephalon).
Keskaju
Keskaju (mesencephalon) on aju väikseim osa. Täpsemalt saab selle kohta lugeda artiklist Midbrain.
Sild (aju)
Aju sild (pons) on tugev valge kühm ajupõhjas pikliku medulla kohal. See on väikeajuga ühendatud nööriga, mida nimetatakse väikeaju varreks.
Medulla oblongata
Medulla piklik moodustab ristmiku seljaajuga. Lisateavet selle ajuosa kohta saate lugeda artiklist Medulla oblongata.
Mis on ajutüve funktsioon?
Ajutüvi vastutab elutähtsate funktsioonide eest, nagu pulsi, vererõhu ja hingamise kontrollimine. See vastutab ka selliste oluliste reflekside eest nagu silmalaugude sulgemine, neelamis- ja köhimisrefleks. Siin juhitakse ka und ning erinevaid une- ja unenägude faase.
Silla sees kulgeb püramiidne rada – motoorse ajukoore ja seljaaju vaheline ühendus, mis on oluline tahtlike motoorsete signaalide (st vabatahtlike liigutuste) jaoks. Sildi kaudu edastatakse need ajukoorest tulevad signaalid väikeajule.
Ajutüve läbib formatio reticularis – närvirakkude ja nende protsesside võrgutaoline struktuur. Ta osaleb organismi erinevates autonoomsetes funktsioonides, nagu tähelepanu ja erksuse kontrollimine. Siin kontrollitakse ka vereringet, hingamist ja oksendamist.
Kus asub ajutüvi?
Ajutüvi asub kolju alumises osas koljupõhjas, peidetuna suuraju ja väikeaju poolt. Allapoole sulandub see ebaselge piiriga seljaajuga – seda piirkonda nimetatakse medulla piklikuks (medulla oblongata). Selles piirkonnas, püramiidses ristmikul, ristuvad ajust tulevad närvirakud vastasküljele.
Milliseid probleeme võib ajutüvi põhjustada?
Kui ajutüves edasi allavoolu asuvatesse kraniaalnärvi tuumadesse suunduvad närvikanalid on mõlemalt poolt kahjustatud, tekib pseudobulbaarne halvatus. Peamised sümptomid on kõne- ja neelamishäired, keele liikuvuse halvenemine ja häälekähedus.
Kui suuraju on kahjustatud üksi, säilitab elutähtsad funktsioonid ainult ajutüvi. Nn ärkveloleku koomas on haigestunud inimene ärkvel, kuid ei tule teadvusele ega saa ümbritsevaga kontakti.
Ajutüve infarkt võib mõjutada neid piirkondi, mis on olulised teadvuse või hingamise jaoks. Sellisel juhul on kahjustus eluohtlik.
