Apenditsiit: ravimiteraapia

Terapeutilised eesmärgid

  • Tüsistuste vältimine
  • Apenditsiidi paranemine

Ravi soovitused

  • Täiskasvanud
    • Tüsistusteta ägedas pimesoolepõletik (st ei ole tõendeid lisa perforatsiooni kohta (pimesoolepõletik rebenemine ”) - vt Meditsiiniseadmete diagnostika üksikasjad - ja / või peritoniit/ peritoniit), antibiootikum ravi (beetalaktaamid - amoksitsilliin + klavulaanhape or tsefotaksiim - võib-olla koos imidasooliga) koos jälgimise ja ootamisega on võimalik mõistlik strateegia. Sellele ravile reageeris XNUMX protsenti patsientidest ravi. Tüsistuste suhteline risk oli antibiootikumi kasutamisel 31% madalam ravi kui koos apendektoomia (RR 0.69; 95% CI 0.54-0.89; p = 0.0049.
    • Antibiootikumravi välistas kolm neljast operatsioonist tüsistusteta pimesoolepõletik täiskasvanud patsientidel; üks neljast patsiendist oli endiselt vajalik apendektoomia 1 aasta jooksul. Viieaastane jälgimine näitas, et tüsistusteta ägeda apenditsiidiga patsientide seas, keda raviti algselt antibiootikumid, hilise kordumise tõenäosus 5 aasta jooksul oli 39.1%. See järeldus toetab antibiootikumravi alternatiivina tüsistusteta ägeda apenditsiidi operatsioonile.
    • Retrospektiivse uuringu kohaselt (andmed 58,329 XNUMX erakindlustatud patsienti) ilmnes tüsistusteta apenditsiidi operatsiooni asemel pärast antibiootikumravi märkimisväärselt suurem järelkontrolli esinemissagedus:
      • Esimese 30 päeva jooksul vajas taas haiglaravi 4.6% versus 2.5% operatsiooniga patsientidest.
      • Apenditsiidiga seotud tüsistuste tõttu hospitaliseeriti 2.6 päeva jooksul 30% opereerimata patsientidest versus 1.2% opereeritud patsientidest.

      Täiendavad tulemused:

      • 8 operatsioonita patsiendist jäi pimesoolekartsinoom pikaajalise komplikatsioonina (≥ 30 päeva) vahele (absoluutne määr: 0.3%).
      • Ainult 3.9% patsientidest läbis apendektoomia lõppude lõpuks 3.2-aastase jälgimisperioodi jooksul.
    • Apenditsiidi antibiootikumravi koos mädanik moodustumine vanematel täiskasvanutel: operatsiooni võimalike komplikatsioonide vältimiseks ravitakse apseitsiiti koos abstsessi moodustumisega esialgu konservatiivselt antibiootikumid ja vajadusel drenaaž. Pärast ägeda põletiku taandumist tehakse vajaduse korral intervallapendektoomia. Uuring PeriAPPAC („Periappendikulaarse ravi Abstsess Pärast ägedat faasi ”), kui 122 periappendikulaarse abstsessiga patsienti randomiseeriti kahte rühma (ühel pidi olema intervallapendektoomia ja teisel see loobuti), lõpetati uuring pärast intervallapendektoomiaga rühma vahehindamist. Esimese piirkonnas avastati madala astme mütsinoosne neoplaasia mädanik 12-l 60-st patsiendist, st ühel viiest patsiendist, sakraline adenoom kolmel teisel patsiendil ja kahel patsiendil oli adenokartsinoom ja ühel kantseroidne kasvaja, mütsinoosne tsüstadenoom või pseudomyxoma peritonei. Kasvajatega patsientide vanus oli üle 40 aasta. Varem arvati, et pimesoole neoplasmid ilmnesid sagedusega 0.7% kuni 1.7%.
  • Lapsed
    • Komplitseerimata ägeda apenditsiidi korral on antibiootikumravi koos vaatluse ja ootamisega tõenäoliselt ka lastel võimalik strateegia. Viie kliinilise uuringu metaanaylsis raviti kompuutertomograafia või sonograafia (ultraheliuuringuga) kinnitatud apenditsiidiga lapsi järgmiselt: 404 patsiendist
      • 168 (= 42%) raviti esialgu antibiootikumidega; neist esinesid antibiootikumid aastal
        • 152 patsienti (90.5%) põhjustas ravi
        • 16 patsienti (9.5%); neist olid või olid olnud
          • Üksteist tehti 48 tunni jooksul operatsioon
          • Viis patsienti taastusid (haiguse kordumine) ühe kuu jooksul pärast antibiootikumravi ja neile tehti apendektoomia (pimesoole vermiformise kirurgiline eemaldamine).
      • Apenditsiit kinnitati histoloogiliselt 16 patsiendil ja perforatsioon esines 16-l lapsel kolmel. 236-l viivitamatu operatsiooni saanud lapsel oli ka histoloogiliselt kinnitatud apenditsiit.
    • KOKKUVÕTE: Antibiootikumravi oli 90% edukas; antibiootikumravi ebaõnnestumise risk jääb siiski 8.92-kordseks (riskisuhe 8.92; 95-protsendiline usaldusvahemik 2.67–29.79).
  • Operatsioonijärgne antibiootikumi profülaktika pärast ägedat komplitseeritud apenditsiiti: 3-päevane antibiootikumide profülaktika võrreldes 5-päevase antibiootikumi profülaktikaga ei näidanud statistiliselt olulisi erinevusi:
    • Infektsioonide tüsistuste määr (tõenäosuse suhe [OR]: 0.93; 95% usaldusvahemik vahemikus 0.32 kuni 2.32; p = 0.88).
    • Intraabdominaalsete abstsesside määr (mäda õõnsus kõhuõõnes: VÕI: 0.89; 95% usaldusintervall vahemikus 0.34 kuni 2.35; p = 0.81)
  • Pimesoole perforatsiooni (“pimesoole rebend”) peetakse ainsaks sõltumatuks komplikatsioonide riskifaktoriks nakkuse (OR: 4.90; 95% usaldusvahemik vahemikus 1.41 kuni 17.06; p = 0.01) ja kõhuõõnesisese abstsessi (OR) tõttu : 7.46; 95% usaldusintervall vahemikus 1.65 kuni 33.66; p = 0.009), vastavalt ühele uuringule.