Düsgrammatismi ilmnemisel viivitatakse või takistatakse grammatiliste reeglite süsteemi omandamist. See tähendab, et lause õige struktuur võib olla häiritud. Seetõttu korraldatakse lauseosad ümber ja jäetakse välja.
Mis on düsgrammatism?
Düsgrammatism kuulub keele arenguhäirete hulka. Mõjutatud isiku puhul on seda märgata asjaolu, et grammatilisi reegleid rakendatakse valesti nii lausete moodustamisel kui ka sõnade käänamisel. Laused moodustatakse puudulikult või lauseosad on keerdunud. Eriti torkab silma see, et lauses on verb paigutatud valesti, näiteks: „Laps joob piim“. Lisaks kasutatakse valesid artikleid, juhtumeid ja mitmuse vorme. Seetõttu ei saa grammatikat vastavalt standarditele rakendada.
Põhjustab
Düsgrammatismil on mitmeid põhjuseid, näiteks vale keeleline sisestus. Lapsel on see aga õige grammatika õppimiseks vajalik. Sel juhul on õppimine protsess on takistatud. Keele arenguhäire teine võimalus on liiga madal töövõime mälu. Sel juhul ei ole see võimeline kuuldut kodeerima ja seda juba olemasoleva teabega võrdlema, nii et teave läheb kaduma ja seda ei saa sobival hetkel kätte saada, kuna seda pole pikaajaliselt salvestatud mälu. Lisaks võib kõnehäire olla varane lapsepõlv aju vaimne arenguhäire, näiteks õnnetus. Selle võib põhjustada ka kuulmispuude, a keskendumise puudumine, vaimuhaigus, kontakthäired või keeletoe puudumine. Tihti, düsgrammatismi korral, mõjutavad mitmed tegurid viima keele arenguhäireni.
Sümptomid, kaebused ja tunnused
Düsgrammatismi korral ei saa laps vigadest iseseisvalt üle saada. Grammatika hõlmab põhimõtteliselt kahte erinevat valdkonda: süntaks ja morfoloogia. Kui süntaks viitab lause struktuurile, see tähendab sõnade järjestusele, kirjeldab morfoloogia seda, kuidas sõnad muutuvad sõltuvalt sellest, millised funktsioonid neil lauses on. Düsgrammatismis erinevad süntaks ja morfoloogia väga äratuntavalt samaealiste laste vastavast grammatikast. Düsgrammatismi diagnoosimisel määrab arst kõneteraapia. Seejärel valivad vanemad ise logopeedi. Kõneteraapia pakub kõne- ja keeleterapeut, kuid saadaval on ka hingamis-, hääle- ja kõneõpetajad või logopeedid. Lapse jutustamiseks julgustatakse pildilugusid ja raamatuid ning grammatiliste kõrvalekallete ulatust kasutatakse ravi vajava kõnehäire olemasolu kindlakstegemiseks. Kui see nii on, tuleb õppida grammatilisi morfeeme, mis neil lastel on väga keeruline. Nendest reeglitest aru saamine ja nende sisestamine võtab väga kaua aega.
Diagnoos
Lastearst uurib last hiljemalt U9 ajal, et teha kindlaks, kas keelele on vastav eakohane areng. Vanemad või kasvatajad märkavad tavaliselt aga varem, et lapsel on võrreldes samaealistega raskem sõnu õigesti korraldada ja lauseid õigesti vormistada. Sellisel juhul peaksid vanemad viivitamatult ühendust võtma lastearstiga. Diagnostika hõlmab testiprotseduure sõnavara arengu ja grammatiliste reeglite kujunemise kontrollimiseks. Selle eesmärk on analüüsida spontaanset kõnet. Väikelastel registreeritakse see mängul vaatluse ajal hõlpsasti. Koolieas hinnatakse tavaliselt lisaks kõnele ka kirjalikke sõnastamisoskusi. Kui düsgrammatismi ei ravita õigeaegselt või ebapiisavalt, avaldab keele arengu häire mõju ka koolieas. Seetõttu on kahtluse korral arsti juurde minek väga oluline. Varakult läbi kõneteraapia, saab lapse keelepuuduse tavaliselt lühikese aja jooksul korvata või isegi täielikult kõrvaldada. Kui aga kõne ravi ravi ei võimaldata, võivad vigased kõnemustrid kinnistuda, nii et neil võib olla mõju ka koolis või noorukieas või täiskasvanueas.
Tüsistused
Düsgrammatism kirjeldab probleemi, et inimesed ei suuda grammatiliselt õigeid lauseid koostada. Kasutatakse grammatiliselt valesid vorme, laused ja lausestruktuurid on mõnikord puudulikud, kontekst ja kõnevoog on kadunud. Seega, kui kahtlustatakse düsgrammatismi, tuleks pöörduda spetsialisti poole, kui probleeme koolis selgeks teha ei õnnestu. Düsgrammatism tuleks selgelt eristada agrammatismist. Agrammatism on nähtus, mis esineb sisserändajatel, kes ei oska emakeelt ja saavad seda õppida ainult teatud piirini. See tuleb kattuvusega emaga keel. See ei vaja meditsiinilist ravi ja seda saab parandada saksa keele tõhusa õpetamise abil. Düsgrammatism seevastu esineb peamiselt põliselanikel, kes arengupuuduse tõttu või aju haiguste ja vigastuste korral ei tohi grammatikat täielikult õppida ega seda osaliselt õppida. Erinevalt agrammatismist tuleks düsgrammatismi korral keelehäirete lahendamiseks otsida meditsiinilist nõu logopeedilise koolituse, spetsialistide, näiteks kliiniliste lingvistide, suunatud keeleõppe või NLP-meetodite abil. Kui kõne ravi ei pakuta, kinnistub düsgrammatism, mis võib viima sotsiaalse ja ametialase häbimärgini. Mõjutatud inimesed kannatavad enesehinnangu ja alaväärsuskomplekside puudumise all. Õpetajad, arstid ja pereliikmed ning sotsiaalne keskkond peaksid esialgseid näitajaid tõsiselt võtma ja kõnet algatama ravi vastumeetmed.
Millal peaksite arsti juurde pöörduma?
Kui grammatiliselt õigete lausete moodustamisel on märgatavaid probleeme, tuleks laps arsti juurde viia. Meditsiinitöötaja saab kindlaks teha, kas düsgrammatism on tegelikult olemas, ja seejärel suunata vanemad või eestkostjad vastavasse spetsialiseeritud kliinikusse. Kuna ravi õnnestub tõenäolisemalt, seda kiiremini see toimub, tuleb probleemi esimeste märkide korral pöörduda lastearsti poole. Vanemad, kes märkavad, et nende laps moodustab ebatavalisi lauseid või jätab terved sõnad välja, peaksid selle kiiresti selgeks tegema. Düsgrammatismi esineb eriti sageli seoses keelelise toe puudumise, kontakthäirete või kehva olukorraga kontsentratsioon. Lapsed, kes on adopteeritud näiteks probleemsest perest või välismaalt, peavad seetõttu saama logopeedilist ravi võimalikult varakult. Kui kõnehäire on tingitud a vaimuhaigus or aju varajast kahju lapsepõlv, see tuleb ka kiiresti selgeks teha. Enamasti saab probleeme tervikliku hoolduse ja regulaarse koolituse abil vähemalt oluliselt vähendada. Sobivad kontaktid lisaks lastearstile on kliinilised keeleteadlased või erikliinikud, kus pakutakse logopeedilist koolitust.
Ravi ja teraapia
Düsgrammatismi saab ravida näiteks rütmiliste-muusikaliste harjutustega, et parandada lapse kõnetunnet ja kõnerütmilisust. Osa teraapiast on ka grammatiliste oskuste arendamine, näiteks keelemängude kaudu, sest see aitab lapsel motivatsiooni kaasa. Lisaks on düsgrammatismi ravi eesmärk tajumisoskuste edendamine taktilisel, kuulmis- ja visuaalsel tasandil. Teine logopeediline lähenemine on modelleerimine. Siin on eesmärk laiendada semantilist väljendusvõimet. Lapsel, kes teab oma keelepuudusest, tekib sageli üldine vastumeelsus suhtlemiseks. Sageli aitavad arvukad vestlused juba arengule kaasa. Nii saab teraapia raames tugevdada ka lapse enesehinnangut. Suurenenud enesekindluse korral paraneb grammatiline kompetents ja seega düsgrammatism tavaliselt automaatselt.
Väljavaade ja prognoos
Enamikul juhtudel düsgrammatism ei ravi ennast, nii et seisund peab alati ravima arst. Kui haigust ei ravita, siis saab viima tõsiste komplikatsioonideni täiskasvanueas ja ka aastal lapsepõlv arengut, nii et see on oluliselt piiratud. Patsiendid ei suuda luua normaalset lausestruktuuri ja seetõttu kannatavad kõnes ja suhtluses ebamugavuste pärast. Areng viibib ja kõneraskused võivad ka noorelt kiusamise või kiusamiseni viia. Düsgrammatismi ravi sõltub alati kaebuste täpsest ilmingust ning selle eesmärk on leevendamine ja logopeediline ravi. See võib leevendada enamikku kaebustest, nii et mõjutatud inimene saab osaleda ka häireteta arengus. Samamoodi lahendatakse ka psühholoogilised kaebused ja tugevdatakse mõjutatud inimese enesekindlust. Ravi täpset tulemust ei saa ennustada, kuid täieliku ravimise tõenäosus suureneb, kui see algab varakult. Düsgrammatism ei vähenda patsiendi eluiga.
Ennetamine
Düsgrammatismi ennetamiseks lapsel on mitu võimalust, näiteks ei jäta tähelepanuta lapsega suhtlemist. Lisaks tuleks tähelepanu pöörata lapse eakohasele arengule, et keeleõppe võimalikke häireid varases staadiumis parandada ja düsgrammatismi ära hoida. Lapse liigne maksustamine võib põhjustada ka selle häire ja seetõttu tuleks seda iga hinna eest vältida. Lisaks tuleks tagada piisav uni, sest kontsentratsioon mängib eriti olulist rolli lause õiges ülesehituses. Korrapäraselt magamata lapsel on suurem risk düsgrammatismi tekkeks.
Järelkontroll
Düsgrammatismi traditsiooniline ravi hõlmab kõneravi. Sageli esineb keele arengus ulatuslikku hilinemist, mille oluliseks osaks on düsgrammatism. Mõned kliinikud on spetsialiseerunud selliste ravimite ravile ja järelkontrollile kõnehäired. Enneaegsed imikud kujutavad selliste häirete ravimisel erilist probleemi. Mida varem ravitakse mõjutatud lapsi grammatika omandamise häirete tõttu, seda vastuvõtlikumad nad on ravi suhtes. Kuna tavaliselt esinevad ka muud keele arenguhäired, on järelhooldus kasulik. Teiste laste tõttu, kes reageerivad sellistele häiretele sageli negatiivselt, võib psühhoteraapiline abi olla kasulik. Vastasel juhul vastutab logopeedia. Kui praegust süntaksi-morfoloogia taseme puudujääki ei ravita varakult, on lastel keeruline teistega sammu pidada. Kuna aga häireid märgatakse tavaliselt varakult, on ravi- ja järelkontrollivõimalused head. Lausestruktuuri häired või düsgrammatism kuuluvad logopeedilise ravi klassikalistesse valdkondadesse. Üksikjuhtudel võib järelfaas kesta väga kaua. Seda eriti juhul, kui edasised kõnearengu häired või a õppimine häire on olemas. Vajadusel saab last aidata erikooli registreerimisega. Seal saab mõjutatud lapsi intensiivsemalt hooldada.
Mida saate ise teha
Põhimõtteliselt, mida varem häiret ravitakse, seda paremini saab puudujäävaid oskusi lausete moodustamisel kätte saada. Kuna häire neuroloogilist põhjust pole veel leitud, ei ole ravi ravimitega näidustatud. Selle asemel kompenseerib lause moodustamise arengupeetuse ravimeetodid, mille käigus tuleks heatahtliku ja usaldust soodustava terapeutilise õhkkonna kaudu luua konstruktiivne suhe lapsega. Teraapiat juhendab tavaliselt logopeed, kuid seda saab korraldada ka hingamis-, hääle- ja kõneõpetajate ning logopeedipedagoogide abiga. Näiteks näidatakse lapsele huvitavaid pildilugusid, mida tuleks julgustada aktiivselt kordama. Muusika kui stiimul on osutunud kasulikuks ka düsgrammaatiliste laste hooldamisel, kuna muusika ajal luuakse spetsiaalselt meloodia, milles laps naudib omaenda "kõneviiside" arendamist. Teraapias on oluline, et kõik meetmed lapse aktiivseks rääkimiseks ja lausete paremaks vormistamiseks tehakse mänguliselt ja pakutakse lapsele rõõmu. Ainult nii saab laps, kelle grammatilised nõrkused vastavad üldisele soovimatusele keelt kasutada, õppida tundma rõõmu keelest ja seeläbi ka sotsiaalsest suhtlusest. Tõsise sotsiaalse eemaldumise korral võib abiks olla ka lastepsühholoogide sekkumine, sest siin on probleem põhimõttelise olemusega.
