Diagnoos
Vanematel ei ole alati lihtne kindlaks teha, kas nende laps kannatab a unehäired. Eriti esimese lapsega pole paljud vanemad veel sarnaseid olukordi kogenud ja seetõttu pole neil kogemusi, millele tagasi minna. Lastearst võib toimida esimese kontaktpunktina; ta teab vanuse- ja arenguspetsiifilisi unerežiimi ning oskab anda vanematele esmaseid põhjuseid.
Veelgi enam, kui põhjus pole selge, võib unelaboris tehtud uuring aidata kaasa unehäirete põhjuste väljaselgitamisele. Siin vaadeldakse lapsi une ajal ja samal ajal teatud keha funktsioone nagu hingamine, südamelööke jne saab mõõta. Psühholoogiliste probleemide põhjustatud unehäirete korral võib lapse- ja noorteterapeut olla vanematele ja lapsele õige partner
Muud kaasnevad sümptomid
Eriti väljendunud päeval väsimus on tüüpiline kaasnev sümptom a lapsepõlv unehäired. Unepuuduse tõttu on lastel sageli probleeme keskendumisega. Väiksemate laste puhul võib tasakaalustamata ja pisarav käitumine olla unepuuduse tunnuseks.
Ka unehäirete all kannatavatel lastel võib aeg-ajalt täheldada tugevat treenimishimu “üliaktiivset” käitumist. Samamoodi võib unehäiretega lastel esineda käitumishäireid või agressiivset käitumist. Depressiivseid episoode võib leida ka kaasuva sümptomina lastel.
Kui unehäired on põhjustatud norskamine või õhupuudus, tüüpiline hingamine or norskamine une ajal kostavad helid. Vahel võtavad ka vanemad hingamine vaheajad. Lisaks on kuulda rahutut und, mõned lapsed higistavad ka palju. Lisaks võib võimalike sümptomite hulka lugeda ka unes ringi käimise.
Ravi
Kui lapse unehäired on põhjustatud ebasoodsatest elutingimustest või muutustest tema tavapärastes elutingimustes, on esimene asi, mida teha, muidugi neist läbi murda. Heale ja und soodustavale käitumisele kaasa aitavaid meetmeid nimetatakse ka unehügieeniks. Näiteks lapsepõlv muutuvad uneajad on eriti sagedased probleemid, seega kehtib unehäirete ületamiseks eelkõige nende kindlate struktuuride pakkumine. Psühholoogiliste koormustega tuleb kaaluda individuaalselt, millised meetmed tulevad lapsele ja tema unekäitumine varale.
Lapsed võivad olla väga koormatud sellistest olukordadest nagu vanemate lahutus, sel juhul on vanemate ülesanne vähendada lapse stressi ja ärevustunnet. See pole vanematele alati lihtne ülesanne, tuge saab pakkuda lapse- või pereterapeut. Vaimsete haigustega lastele, näiteks depressioon or skisofreenia või isegi ADHD, tuleks pöörduda laste või noorukite terapeudi poole.
Vajadusel ka laps psühhiaater. Siinkohal tuleb kontrollida ka seda, kas magamiskäitumine on põhjustatud haigusest ise või ravimitest. Ka psühholoogiliste häiretega laste puhul tuleb pöörata tähelepanu ka heale unehügieenile, eriti juhul, kui ADHS-i kindlad tõusud ja voodiajad võivad unekäitumise suhtes heatahtlikult töötada.
- Fikseeritud magamamineku- ja püstiolekuajad,
- Ei mingit julgustavat jooki ega toitu enne magamaminekut,
- Vahetult enne magamaminekut pole televiisorit, videomänge ega mobiiltelefone,
- Vaikne, tuttav keskkond, kus on piisavalt ventilatsioon.
