Depressiooni tuvastamine

Sissejuhatus

Depressioon on tuhande näoga haigus. Seetõttu pole tingimata lihtne ära tunda a depressioon, eriti kui olete mõjutatud isik. On üldteada, et depressioon on midagi pistmist õnnetuse, halva tuju ja halvimal juhul enesetapuga.

Depressioonihaigus on aga palju ulatuslikum ja sügavam ning võib avalduda mitmel erineval viisil. Paljud mõjutatud inimesed on pikka aega kannatanud halvenenud elukvaliteedi all ja märkavad, et nad pole nii võimekad kui varem. Mõne aja pärast lisatakse sageli füüsilisi sümptomeid, näiteks valu, unehäired, krooniline kurnatus või isegi isukaotus. Lihtsamalt öeldes mõned peamised ja täiendavad depressiooni sümptomid saab salvestada.

Peamised sümptomid

• Sünge meeleolu
• Huvi kadumine ja rõõmutunne
• Tahtmine

Täiendavad sümptomid

Füüsilised sümptomid, mida võib seostada depressiooniga:

• Keskendumise ja jõudluse kokkuvarisemine
• Vähenenud enesehinnang ja enesekindlus
• Süütunde ja väärtusetuse tunne
• Pessimistlik tulevikuvaade
• Enesevigastav käitumine kuni enesetapuni
• Unetus
• Isutus
• Unetus
• Väsimus ja kiire kurnatus
• Libido kadu
• Füüsiline valu (tavaliselt pea-, selja-, liigesevalu või lihasvalu)
• Südame ja vereringe probleemid
• Seedehäired
• Õhupuudus

Muutunud kogemus

Paljud patsiendid väidavad, et domineerivad lootusetuse ja abituse tunded. Nad tunnevad end sisimas tühjana, tunnevad süütunnet ja hirmu, kurbust ja meeleheidet, kuid sageli tunnevad nad ka, et ei suuda üldse "tõelisi tundeid" tunda, end sees "kivistunud". Üldiselt domineerivad negatiivsed mõttemallid.

Depressiivsed suhtuvad iseendasse ja oma tulevikku sageli pessimistlikult ning kipuvad palju hauduma ja muretsema. Selle tulemuseks on väga enesekriitiline suhtumine ning tõsised probleemid keskendumisega ja jõudlusega. Mõnikord kannatavad patsiendid ka nn pettekujutelmade all, näiteks kindel veendumus, et nad toovad perekonnale häbi, rikuvad neid rahaliselt või on lõplikult haiged ja surevad ise. Need pettekujutlused on mõjutatud inimeste jaoks nii reaalsed, et lähedastel on raske või isegi võimatu veenda neid vastupidises. See nõuab professionaalset abi.

Muutunud käitumine

Sageli võib täheldada depressiooni all kannatavate inimeste sotsiaalset tagasitõmbumist. Hobidega, millega varem tegeleti hea meelega ja palju, on nüüd üha enam hooletusse jäetud või täielikult hüljatud. Majapidamistööd lükatakse edasi ja kannatanud veedavad palju aega voodis. Mõne inimese hääl muutub ka vaiksemaks ja üksluiseks ning näoilmed ja žestid näivad tugevalt piiratud. Kuid mõned patsiendid tunnevad ka tugevat sisemist pinget ja jooksevad rahutult ning justkui ruumis üles-alla sõidetuna (nn ärev depressioon).

Füüsilised muutused

Kõige silmatorkavamad on ilmselt palju täheldatud uneprobleemid. Depressiivsed saavad magada vaid vaevaliselt, ärkavad öösel ikka ja jälle ning neil on väga raske uuesti magama jääda ja nad on juba väga vara hommikul ärkvel, kuid tunnevad end väsinuna, murtudena ja otsekui oleks kurnatud. Selle tulemuseks on väsimus ja kiire kurnatus kogu päeva vältel.

Etenduse madalseis võimendab süütunnuseid. Kui patsientidele öeldakse, miks nad ei saa magada, vastavad nad sageli, et hauduksid palju, samad mured ja hirmud käivad nende peas läbi ikka ja jälle, kuri spiraal, millest ratsionaalsete kaalutlustega ei pääse. Lisaks kogevad nad sageli libiido kaotust, mitmeid füüsilisi valusid ja isukaotus (koos soovimatu kaalulangus). Depressiooni tüüpide kohta lisateabe saamiseks klõpsake siin.