Diagnostika
Otsides põhjust lümf sõlme turse kael, küsib arst tavaliselt kõigepealt, kui kaua turse on juba kestnud, samuti muid sümptomeid ja varasemaid haigusi. Jooksul füüsiline läbivaatus, naha lähedal lümf tavaliselt kontrollitakse esmalt sõlmi, sest nahainfektsioone ja -haigusi esineb sageli lümfisõlmede turse põhjused. Lisaks võib palpatsioon anda teavet selle põhjuse kohta.
Suurus lümf sõlmed, nende võime nahas liikuda, seotus teistega lümfisõlmed ja nende valulikkus rõhu all näitavad, kas nad on suurema tõenäosusega paistes infektsiooni, kasvaja või muude põhjuste tõttu. Enamasti järgneb palpatsioonile uuring suu ja kõri piirkonnas ning vajadusel kilpnääre. Paljudel juhtudel a veri test viiakse läbi nakkushaiguse, näiteks mononukleoosi, kahtluse kinnitamiseks või välistamiseks, punetised, toksoplasmoos or Tuberkuloosi.
Kui pikaajalise või muul viisil märgatava turse põhjus lümfisõlmed on ebaselge või kui ilmnevad muud sümptomid, nagu kehakaalu langus, öine higistamine või lümfisõlmede turse teistes kehaosades, tuleb põhjuse leidmiseks kasutada täiendavaid diagnostilisi vahendeid. Nende hulka võivad kuuluda Röntgen kopsude ja kõhu ultraheli uuringud ja kompuutertomograafia. Mõnel juhul individuaalne lümfisõlmed võib haiguse täpse põhjuse ja järgmiste sammude kindlakstegemiseks olla vaja eemaldada.
Lümfisõlmede turse kael asub sageli täpselt serva alumises servas kolju luu tagaküljel juhataja. Meditsiiniline termin lümfisõlmede tagaosas juhataja on kuklaluu lümfisõlmed. Pundunud lümfisõlm palpeeritakse kahjustatud piirkonda tavaliselt väikese “nupuga”.
Tavaliselt on see naha vastu liigutatav ja palpatsioon võib olla nii valulik kui ka valutu. Sageli ei esine tursunud lümfisõlme iseenesest, nii et lümfisõlmede edasist turset võib leida kael või muudes kohtades (kõrvade taga, kaela küljel jne).
