Eakate hooldus: ravi, tagajärjed ja riskid

Eakate hooldus on tänapäeva ühiskonna oluline osa. Eriti eakad vajavad keerukamat hooldust, mida sugulased kodus alati ei saa. Vanaduse haigused, näiteks dementsus or Alzheimeri vajavad arstiabi. Pereliikmed on selliste seisundite mõjudest sageli tõsiselt üle koormatud, eriti kuna need haigused toovad endaga kaasa ka väga ebameeldivaid asjaolusid, mille tõttu on lisaks füüsilisele hooldusele vaja hoolitseda ka vaimse seisundi eest. Unustamine, solvangud, põgenemine enda noorusmälestustesse, mida võetakse tõeks, on vaid mõned vähestest näidetest, mis jällegi viima tõsiasjale, et murelik vanainimene puutub sageli kokku ohtudega ja vajab seetõttu hooldus-meditsiinilist järelevalvet.

Mis on eakate hooldus?

Eakate hooldus hoolitseb abivajajate eest, kes ei saa enam ise oma igapäevaeluga hakkama. Neist ei hoolita mitte ainult ega osuta arstiabi, vaid nad puutuvad kokku ka sisukate ametitega. Eakate hooldus hoolitseb abivajajate eest, kes ei saa enam ise oma igapäevaeluga hakkama. Neist ei hoolita mitte ainult ega hoolita meditsiiniliselt, vaid nad puutuvad kokku ka mõtestatud ametitega, mis tugevdavad mitte ainult mõistust, vaid ka keha. Eakate hooldus toimub sageli hooldekodudes, ambulatoorsetes eakate hooldusteenustes, haiglate gerontopsühhiaatrilistes ja geriaatrilistes osakondades, haiglates ja rehabilitatsioonikliinikutes. Lisaks on vanurite hooldajaid, kes pakuvad eramajades isiklikke hooldusi, et leevendada perele langevat koormat, ilma et eakalt võtaks ära tema kodu ja tuttavat ümbrust. Seega on geriaatrilise abi peamine eesmärk tagada eakatele stabiilsed elutingimused. Seejuures ei tohiks eakat inimest, isegi kui ta järk-järgult kaotab oma sotsiaalseid, füüsilisi ja vaimseid võimeid, lihtsalt hooldada ja vallandada; pigem on eakate hooldamise eesmärk ka eakate või muidu igapäevaeluks piiratud isikute enesehoolduse säilitamine ja vastavalt edendamine. See hõlmab mitte ainult kannatanu enda küsimist ja stabiliseerimist, vaid ka pereliikmete kaasamist.

Ravi ja teraapiad

Hooldus ise on äärmiselt nõudlik ülesanne ja nõuab lisaks inimese armastusele ka palju kannatlikkust, pühendumust ja oskusi. Eriti vanade inimestega tegelemine, kes pole sageli enam rahul ja sageli ilma nähtava põhjuseta, nõuab geriaatriaõelt mõnda tugevus iseloomu. Lisaks on tema töö alati sekkumine inimese enesemääramisõigusesse, kes oli harjunud ise oma elu reguleerima ja korraldama, elas, töötas, rajas pere, mis sellises hoolduse vajaduse olukorras võib viima rahulolematuse ja pettumuse, keeldumise ja solvanguteni. Mõned eakad inimesed, ilma et neid oleks elus varem mõjutatud, on samuti altid ootamatutele vägivallapuhangutele, mille vastu tuleb eakatel hooldajatel relvastada. Füüsiline hooldus on seda raskem, kui inimene üritab seda boikoteerida meetmed häbist või mõistmatusest. Kui lisatakse teatud kliinilised pildid, mis näiteks dementsus, toob kaasa kaotuse aju aktiivsusest saab hooldus veelgi suurem väljakutse, eriti seetõttu, et hooldust vajav inimene ei tea, mida ta teeb, ja lisaks on ta võõras, kes ei tekita automaatselt kaastunnet, nagu oleks palju tõenäolisem mõjutatud pereliikmed. Eakate hooldus kui elukutse on aastate jooksul jätkuvalt paranenud. Just meditsiinilise arengu tõttu on kaastunne eakate vastu suurenenud. Professionaalne hooldus, saadaolevad ravimid ja igapäevane tehniline abi abivahendid, lisaks erinevate uuenduste ja hoolduskontseptsioonide keerukamale rakendamisele vajavad geriaatriaõde järelikult ka kõrgemat kvalifikatsiooni ja koolitust. Selleks kulub tavaliselt kolm aastat. Lisaks kasutatakse ka ajutiselt töötavaid töötajaid, nt inimesi, kes teenivad oma tsiviilteenistust. Korduvaid väärkohtlemisi hooldekodudes ja hooldusasutustes suhtuti kriitiliselt, hõlmates lisaks küsitavale hooletusele ka hooldustöötajate vägivalda, mis ei olnud selle ülesande täitmiseks sobiv. Isegi mitmesugused kaitsemeetmed meetmed pole seda alati suutnud parandada. Samamoodi on eakate hoolduse valdkonnas jätkuvalt probleemiks põetajate puudus. Seda peetakse endiselt tühiseks ametiks ning hoolitsust vajavate inimeste ja eakate eest hoolitsemine on ka suur psüühika koormus. Pole haruldane, et see töö toob kaasa tugevat pettumust, mis omakorda võib viima hooldaja füüsiliste ja vaimsete probleemidega. Sellest hoolimata on vajadus geriaatriliste hooldajate järele jätkuvalt kasvama.

Diagnoos ja uurimismeetodid

Saksamaa piires on erinevad hooldustasemed erinevad, mis omakorda määravad lisaks rahalise toetuse suurusele ka vajaliku hoolduse määra. Madal hooldusaste võimaldab hooldada sugulasi. Kõrgem tase võib nõuda erahooldusteenust või viibimist haiglas või hooldekodus. Sellisel juhul rahastatakse eakate hooldust pikaajalise hoolduse kindlustuse hüvitistest. Eakate professionaalne hooldus jaguneb ka päevaraviks ja statsionaarseks hoolduseks. Esimesel juhul on olemas näiteks päeva- ja ööhooldusasutused, et ületada aega, mil sugulased ei suuda patsienti kodus hooldada. Samuti on tunnihooldus, kus hoolitsetakse mitte ainult eakate, vaid ka haigete või puuetega inimeste eest. Teine variant toimub sageli täieliku hooldena hooldekodudes. Need on tavaliselt tihedas kontaktis haiglatega või neil on oma ettevõttesisene arstiabi. Kontseptsioone kavandatakse nüüd ka elu lõpupoole hoolduseks, mis võib toimuda statsionaarsetes hooldusasutustes.